Monday, March 30, 2009

Selgest taevast võib pussnuge tulla

Ausalt. Vahel ei saa kohe jupp aega aru kuhu äike lõi, saad ainult aru, et midagi oli väga ootuspäratut. Nagu eile kultuuriuudistes. Ja siis tulevad veel spordiuudised otsa, kus ennast kogunud Nic vähemalt jõuab pista, et Eesti külateed ongi sellised. No päris sellised ei ole.

Elu õppetunnid

1. Kui emasüda ütleb, et nüüd tuleb kõvemat häält teha, siis tuleb seda kuulda võtta. P..sse mahedad kasvatusmeetodid.

2. Saatuse irooniana satud sa haiglasse just siis, kui viimases EOSe nubmris ilmub nupuke haiglainfektsioonidest. Belgias sureb igal aastal üle 17 tuhande haiglas infektsiooni saanud inimese, sh hinnanguliselt 2600 sureb puhtalt infektsiooni tõttu. Meeltesse tulvab imeline turvatunne... Tegelikult tasub sealt rahustuseks hoopis kliimasoojenemise juttu lugeda :)

Wednesday, March 25, 2009

Imelikud brüssellased

Brüssel mõjub ajudele. Ausalt. Esiteks saadab Eesti diplomaatilise korpuse esindaja "kohalike" listi teate, mis toob meelde mulle kunagise "Haiguste ravi...". Mäletab veel keegi NL lõpupäevade-EV alguspäevade ullikest, kes graffitit kribas igale poole näiteks Kiek in de Köki veerule? Katrin Saksa reportaaz otse Brüsselist on vähemalt Päevalehes saanud suht sama vormi. Ladusalt loetav, aga iva leidmisega jääb hätta. Millal ennem on ökonomistid ja poliitikud ühel meelel olnud?

Lisaks lööb kodust kaugel välja suuremat sorti patriotism. Ekspressi veergudel tunnistas keegi, et karaskit teeb Eestist toodud rukkijahust :) Mu leivatööstus kuivaks siis küll päris kokku, kui ainult sünnimaist tootjat toetaksin. Veel otsis ta kaks aastat Brüsselist hapukoort. Naljatilk. Jah, koor on prantsuses crème. Neid "kreeme" pole supermarketite riiulis nii palju midagi, et läbiproovimine kaks aastat aega võtaks. Leidub kohalikku hapukoort küll, maitselt mahedam ja rasvasisalduselt rikkalikum, aga päris lähedane sellele tõelisele hapukoorele. Aga inimene, kes ei tea hapukoore vene köögi päritolu, ei peakski hapukoort sööma :P

Tuesday, March 24, 2009

Polüglott

Õhtune magamaminek. Uku unustas oma kaisuka allkorrusele.
- Oh! I forgot my Mõmmi!
- (Nägu nagu Toy Storyst Bullseyel) ??? ... I go and bring it to you?
- That's fine. Thank you!
Väheke ennast kogununa Mõmmiga tagasi.
- Parlevuu fransee ossii? Sprehhhen si doitššššš?
- Eeee, mis see veel on?
- Prantsuse keel ja saksa keel.
- Ooo, maailmas on palju keeli...
- Ja, ikka hea hulk.

Tundub, et need päevad, kus me Niciga vahel inglise keelt klatšimiseks kasutasime on möödas.

Monday, March 16, 2009

Kadunud sall

Need akadeemiliste inimeste ajud töötavad ikka vähe teistmoodi. Eelmise viisaastaku maili-sõda oli ajendatud kondoomiaparaatide paigutusest, kusjuures teavitusmaili, kus nad lõpuks oma asukoha leidsid, ma ei saanudki. Ehk täitsa teadmatuses elan :)

Jooksva viisastaku feimikasti tegi linnukese kellegi õnnetu kadunud sall. Nimelt keegi teine hea südamega inimene saatis laiali meili teatega leitud sallist. Kellelgi kolmandal viskas üle, et talle sellist rämpsu kasti saadetakse ja saatis vastu rämpspalve sellist rämpsu mitte enam saata. Nii need pallid veerema lähevad.

Keegi pistnud prõõkama septembris, kui terve ülikool järjekindlalt viagra-reklaame sai. Mina ka mitte, kuigi itindust õpetaval ülikoolil peaks piisavalt kompetentsi olema, et selline jama meiliserveris juba ära lõpetada. Ma tegin lihtsalt Outlooki rule'i. Salli teemal olen ma nüüdseks juba rohkem meile saanud kui viagrast :)

Thursday, March 12, 2009

Vannis


Kaks paksu, st Uku ja Fay, istuvad vannis. Peale poolt päeva ligunemist on suhteliselt ootuspärane, et vannivesi kipub jahedaks muutuma. Suur vend keerab vee vähe soojemaks ja kraani lahti. Hoiatus "Kuum vesi" tõlkub kõigi väikeste õdede keelde, kui "proovi oma näpuga järgi".
Vesi päris põletav ei ole, aga paneb väikese õe nentima siisi: "Uhhh! Warm!" ("Uhhh! Soe!"). Ning tips asub hoolega veejoa peale puhuma.

Tuesday, March 03, 2009

Kui palju on su's veel eestlast?

Kunagi üks staazikas väliseestlane nentis, et enamuse immigrantide elus on periood, kus sünnimaaga hakkab side nõrgenema, aga kodumaal oled ikka veel välismaalane. Esimene indikaator on see, kui hakkad kroonides hindu eurodesse ümber arvestama, ikka 150 krooni on umbes 10 eurot :)

Täna ma tulin teise hea testi idee peale - igal rahval on oma eritoidud näiteks tassisin ma kunagi kolleegi prantslasest kaasale Pariisist kuivatatud vorsti, soomlastel on oma karjalapirukad jne. Minu postkasti maandus üleskutse avaldada oma eelistusi Eesti toitude osas, mida võiks skandinaavlaste poe riiulitelt-lettidelt leida. (Luxemburgi Eesti Seltsi lehelt leiab peegelduse ka.)

Ja ma hakkasin mõtlema, mida ma siis tahaksin. Purgisuppe? Ei, mul õnnestus isegi tudengiaeg pea prugisupivabalt mööda saata :) Õlut? Ökoinimene õlleparadiisis ja tassib veel 2000 km tagant õlut? Tangaineid nagu tatar, helbed, manna? Kodutee peale jäävast ökupoest saab neid igas mastis. Shokolaad? Kui keegi tahab, siis ma võin oma laste jõulupakikommid vahetada Belgia käsitööshokolaadi vastu suhtes 2:1. Leib? Teen ise ja, tehke, mis tahate, tööstustoodang ikka käsitöö vastu ei saa :) Liha-kala? Hollandlaste maatje on täitsa heeringas, aga mulle on alati maitsenud ABBA purgiheeringad rohkem ;) Sprotid olen ma juba kord elus peale paariaastast laagerdamist ära visanud. Vorstiga meenub mul alati Võru LK tehnoloogi väide, et doktorivorst on puhas raiskamine, kuna sinna läheb 50% liha. Kohukesi? Neid saab juba Brüsselist, ainult ma ei ole viitsinud viimase kuue aasta jooksul neile järgi minna. Vaevalt, et see trend tulevase kuue aasta jooksul muutub. Kui keegi, näiteks vanemad, koju kätte toovad, siis sprotisaatus neid ei taba.

Ma tahaks hoopis metsmaasika toormoosi ja muid koduseid moose. Marineeritud kuuseriisikaid. Soolatud metsaseeni. Pudelisse-purki pandud pohli ja jõhvikaid. Aga neid peab vist ise minema koha peale tegema. :)