Wednesday, June 27, 2007

Koogiarmastaja avastus

Lisaks poliitilisele meelsusele olen ma ka oma magusaarmastuses väga prantslaslik. Mul tekib tavaliselt kella 4-5 paiku möödapääsmatu isu midagi magusat põske panna. Ei pea palju olema, aga kindlasti midagi head.

Nic lahendas minu hea koogi tahtmise kunagi lihtsalt - tuli ringi käia ning otsida kohvik, mis kubises pensionäridest. Vanad inimesed olid nn kvaliteedimärk. Rinnaga toites on minu kellaviie magusa hädavajadus veelgi urgentsemaks muutunud. Ja ma avastasin veel ühe maitsegarantii, nimelt väikelaste emmed. Jaanitulel sattus mu kätte Brüsseli beebikooli retseptikogu vol 2. Täiesti juhuslikult ja tänud tundmatule lahkele jagajale. Vähemalt katsetatud kaks kooki on vägagi maitsvad.

Vol 2 viitab nagu asjaolule, et tegemist on perioodilise väljaandega. Tahaks kohe püsitellijaks saada...

Monday, June 25, 2007

Jaanituli Ronses




Jaanituli polnud Eesti pinnal, aga oli täitsa ehtne. Õlu oli ehtne Saku, laulis mu lapsepõlve unelmatemees Ivo Linna mu kunagist lemmiklaulu Kikilips ja tuli tõusis taevani. Üle kolmesaja eestlase kogunes kokku, kuigi platsile saabudes kuulsin ma küll esimesena hoopis hollandlasi, kui mikrofoniga eestlasest rahvuslike mängude organisaator välja jätta. Eks Eesti jaanik väärib külastamist.

Ronse jättis vähemalt laupäeva õhtul tõelise Lõuna-Eesti nurgakese mulje. Ma pean tunnistama, et ma polnudki varem nn Flaami Ardennidesse sattunud, ainult telekapilti Flandria tuurilt näinud. Igastahes pidin ma peaaegu kurvi sirgeks sõitma, kuna unustasin ennast maalilist pilti alla orgu imetlema. Loodust ei näe ju iga päev.

Tuli polnud seekord üksnes vanade tuttavate nägude nägemise koht. Sain ka virtuaalsed tuttavad üle katsutud: Anneli, kelle õuel kogu jämm toimus, Mariliisi ja ta pere ning Ingridi. Üle hulgema aja meenutasime Manni ja Signega vanu häid aegu, kui sai igasugu läbirääkimisi peetud ja ekstreemsporti tehtud. Natuke meelde tuletades olid läbirääkimised ka peaaegu ekstreemsport vahel. Ma loodan, et see luksumise ja tagarääkimise seos on üksnes rahvaluule, sest muidu me legendaarne boss Paul luksus vähemalt pool jaanitulest.

Friday, June 22, 2007

9 nädalat

Väheke vanu uudiseid, teisipäeval sai jälle arsti juures poseeritud. 57.5 cm ja 5.46 kg. Käed hakkavad vähe pikemalt lapsekandmist harrastades ära väsima.

Pliks vaatab ta laia naeratusega ilma ja seletab julgelt kõigiga ning iseendaga. On märksa iseseisvam, kui vend, kes kahkuusena oli nõus pea ainult süles olema. Oleme ka tahkema toiduga tutvust teinud, alustasime koeraga. Aga luti suhtes olen ma lootuse kaotanud, tuleb teisest lutipõlgur.


Monday, June 18, 2007

Perekond Kallistajad

Oma olemuselt on flaamid ja eestlased väga sarnased ning igapäevane elu ja suhtlemine ei tohiks suuri "kultuurisokke" tekitada. Siiski on flaamid vähe kuumaverelisemad. Hollandlased kipuvad flaame konstantselt õlut trimpavateks pidutsevateks ullikesteks pidama, kuigi naissoost isiku flaami aktsent Hollandi baaris toob kaasa endaga meessost isikute kõrgendatud huvi. Nad arvavad, et flaami tibid on kuumad. Loll, kes vabandust ei leia...

Vaatamata kultuurilisele mitmekesisusele on me pere vähemalt ühes osas kindlalt flaami pere. Nimelt kallistamise ja musitamise vallas. Musi-kalli kuulub nii hommikutervituse, kui magamajäämise rituaali hulka. Uku tuleb juba tänavalt tagasi, et õele-mampsile head-aega musi anda. Läks enne meelest ära, juhtub. Loomulikult seisab Uku, suu pruntis, lahkuvate külaliste ees oma musi ootamas. Missugune pettumus ja kurbus, kui eestlastest külalised seda ei taipa ja musi saamata jääb.

Sunday, June 17, 2007

Ma astun antitredikuse klubi liikmeks

Kuna meil st Nicil on Antwerpeni kesklinnas tasuta parkimise võimalus, siis ei saa jätta seda kasutamata. Nii me eile võtsimegi ette ekskursiooni kodulinna. Nic tahtis minna plaadipoodi Kammenstraatil.

Viis aastat tagasi sümboliseeris Kammenstraat hipimaailma. Seal leidus new age poode viirukite ja veevulinaraadioga, hiinapoode, mis pakkusid mandariinirõivastusest kuni plastmassist kaktusekujuliste kannusoojendajateni, talutavate hindadega juuksurisalong, mida vedas paksukesest kiilaspäine gay, secondhand karnevaliriietega ja nahafetishi armastajatele, lesbipaari nurgapealne sex-shop, kuhu kõlbas ka täiesti tavalisel inimesel sisse astuda. Kokkuvõtvalt selline kiiksuga ja väga antwerpenlik kooslus.

Tänaseks päevaks hakkab hipimaailm muutuma hip maailmaks. Hiinapoest on saanud Adidas, teisale on tekkinud laudpõrandaga chik kodusisustuspood, Esprit ja Scapa. Tänav muutub vaikselt standardseks Euroopa shoppingtänavaks. Eriti teravalt torkas see silma Nicile, kes polnud kindlalt paar aastat sinna kanti sattunud. Käis otsis pika näoga oma plaadipoodi taga ja pidas antiglobaalset monoloogi. Kui ta lõpuks kõrvaltänavalt vähemalt sex-shopi muutumatul kujul leidis, keksis ta jupp aega õnnelikult mööda poodi ringi. Ja me asutasime sealsamas antitrend klubi. Kõik lokaalse halva maitse heaks!

Wednesday, June 13, 2007

Eesti keele õpetamisest

Ühel päeval, mitte väga kaua aega tagasi sadas mu postkasti küsimustik eesti keele õppe kohta välismaal. Üldiselt pani see ankeet mind kohe mõtlema, kuna mul tänase seisuga üks terve eesti laps kodus.

Iseenesest on eestlasi Belgias st valdavalt Brüsseli kandis palju, aga keeleõpet nii laias skaalas polegi. Täiskasvanutele on eurokvartalis jututuba või pigem eestikeelne lõuna, aga väljaspool pealinna töötav inimene naljalt ennast lõunasöögile ei vea. Näiteks Antwerpeni ülikool pakub vähemalt paberil eesti keele kursusi. Nic on juba viis aastat kursusele registreeritud, aga kursuse toimumiseks on vaja 12 õpilast, ehk kui kunagi kord Nic meili saab, et grupp koos, siis ma ... minestan. Kui me nüüd kolime, siis oleks täiesti reaalne Brusselisse sõita. Järsku VUB õpetab ka eesti keelt, seal oleks rohkem lootust grupp kokku saada.

Tegelikult huvitab mind rohkem lastele keele külge pookimine, Nicile võin ma ise õpsiks olla, õpikud on olemas. Euroopa kool on, kuhu me ei klassifitseeru, sest "institutsioonides" keegi meist ei tööta, pole isegi diplomaadid. Koolil on meie jaoks ka kolm häda: Brüsselis, inglise/prantsuse keeele baasil ja tööpäeviti. Kõige suurema tõenäosusega läheb mu üks eesti laps soovi korral ülikooli siiski Belgias ja hollandikeelsesse asutusse, mistõttu hariduse võiksid nad vabalt saada kohalikus koolis ja keeles. Meile sobiks eestikeelne pühapäevakool, mida minu teada pole. Ainult muusikaring toimub laupäeviti nii, et ma loodan, et Uku, Fay on muusikalise ande osas oma flaami juurte juurde jäänud.

Monday, June 11, 2007

Tugitoolisport valimised

Valimistepäeva pärastlõuna on nagu olümpiamaraton - paneb punkti kampaaniakeerisele ja omab ka mõnusat tugitoolispordi funktsiooni. Kes võidab, kes kaotab missuguses valimisringkonnas. Ehk peamine küsimus, missuguse partei liikmed saavad õlut e pintje'id juua. Isegi kui pole aimu, mis riigi parlamendivalimistega tegemist, siis pidev jutt õlle ümber reedab, et Belgiaga tegu. Ei jäägi muud üle, kui külmkapist mõni parem mark välja võtta ja diivanile vaatama sättida.

Tulemustes suuri üllatajaid ei olnud. Verhofstadti hüvastijätt peaministritooliga oli suhteliselt selge. Kristlaste võit samuti. Ula peale läinud liberaal De Decker oma nimekirjaga vast oli ainus üllataja. Samas ei suuda ma otsusele jõuda, kas ma olen tulemustega rahul või mitte. Ühelt poolt konservatiivid, kes mulle suurt ei sümpatiseeri. Va ametiühingupartei nagu Nic neid kutsub. Teisalt meeldiva poole pealt sai teine ametiühingupartei e sotsialistid "tappa". Ma võin ju südamest punane olla, aga pensioniea mittetõstmist ja eluaegset töötu abiraha mulle maha ei müü. Ning rohelised on jälle parlamendis.

Valloonia poolel aga hoopis teistsugune tulemus, sotsialistid ja liberaalid edukad. See kooslus paneb mind alati muigama, sest punased sotsialistid ja sinised liberaalid moodustavad ühte potti panduna lilla koalitsiooni. Lillad ruulivad! Igastahes valitsuse kokkupanemisega pole nii lihtne. Ma teen panuse kristlaste ja liberaalide tangole.

Friday, June 08, 2007

Eliit

Kunagi oli piimatoodete (kui ma õigesti mäletan, siis Kruuda piimakombinaadil) kaubamärk Eliit. Eliitpiim, eliitkoor jne. Tõeliselt jõle jupikapitalismi marketingigeeniuste leiutis. Toit eliidile või eliidi hulka pürgivatele wannabedele. Tegelikult mingit tajutavat kvaliteedivahet ei olnud, ainult kvantiteedi st hinnavahe oli. Aga turgu st eliiti ja wannabesid polnud vist piisavalt ning selle kaubamärgikese eluiga oli suhteliselt lühike.

Lisaks pidi eliidiga alati ettevaatlik olema. Kuna tooted olid "tavalisest" kaubast kallimad ja Eesti tarbija siiski hinnatundlik(, kuigi ma kardan, et nii homogeense toodangu juures nagu pakk piima või koort mängib hind alati suurt rolli), siis kippus realiseerimistähtaeg juba poes möödas olema. Eliit haises juba enne konsumeerimist.

Eliitsusele panustav väike ühiskond ei vea välja, eliit hakkab püünele tõstes ruttu haisema. Eliit läheb halvaks, rahvas kaob, hääbub. Pole ju raske aru saada?

Monday, June 04, 2007

Jaanitulele!

Mitte kohe, aga ikka õigel päeval ja seekord Flandria Ardennides Ronses (Anneli juures ;). Igale eestlasele jaanituli!

Friday, June 01, 2007

Toidusõltuvus

Enamus meist kannatab mõnest toidust sõltuvuse all - kes ei suuda jätta ostmata varakevadisi vesiseid Hispaania maasikaid, kes ära öelda ema tehtud seapraest või juustust. Möönan, et oma olemuselt on toidusõltuvus sarnane alkoholi- ja narkosõltuvusele.

Siiski on toidusõltuvusel oluline erinevus. Nimelt on võimalik sõltuvusest üledoseerimise teel vabaneda. Head pagarisoojad sarvesaiad on alati üks mu nõrkustest olnud. Eriti mustikamoosiga mõjuvad nad mulle kui sireenide laul. Aga peale poolteist kuud pea igapäevast sarvesaiakeste manustamist tabas mind täna hommikul tunne, et teeks parem ise pestoga speltasepikut või kliikukleid.

Tõenäoliselt on isegi alkoholi- ja narkosõltuvusest võimalik nii vabaneda. Kahjuks tekib ainult selle kontrollimisega raskusi.