Oma olemuselt on flaamid ja eestlased väga sarnased ning igapäevane elu ja suhtlemine ei tohiks suuri "kultuurisokke" tekitada. Siiski on flaamid vähe kuumaverelisemad. Hollandlased kipuvad flaame konstantselt õlut trimpavateks pidutsevateks ullikesteks pidama, kuigi naissoost isiku flaami aktsent Hollandi baaris toob kaasa endaga meessost isikute kõrgendatud huvi. Nad arvavad, et flaami tibid on kuumad. Loll, kes vabandust ei leia...
Vaatamata kultuurilisele mitmekesisusele on me pere vähemalt ühes osas kindlalt flaami pere. Nimelt kallistamise ja musitamise vallas. Musi-kalli kuulub nii hommikutervituse, kui magamajäämise rituaali hulka. Uku tuleb juba tänavalt tagasi, et õele-mampsile head-aega musi anda. Läks enne meelest ära, juhtub. Loomulikult seisab Uku, suu pruntis, lahkuvate külaliste ees oma musi ootamas. Missugune pettumus ja kurbus, kui eestlastest külalised seda ei taipa ja musi saamata jääb.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment