Ka mõttetused võivad kasulikuks osutuda

Üks tugeva talupoegliku aksaaniga frankofoon kunagi viskas moka otsast, et hollandi keel on mõttetu. Eks ta laias laastus olegi. Minu jaoks on küll tegemist mu maailma romantilisema osa keelega, kuigi ega sel keelel eriliselt kõrvu paitavat kõla pole. Eriti kui hollandlane räägib.

Aga ma ei uskunud, et ma oma nohitsemise maailmas kunagi tõesti hollandi keele oskusest kasu lõikan va pedagoogindus. Siiski see võimatu sündmus täna realiseerus. Otsisin artiklit taga ning leidsin ainult hollandikeelse versiooni. Sain teada, mida tahtsin, ja säästsin "kaevetööde" pealt hulga aega.

Akendega maja

Saab asja. Jaanituli omas kaminas!

Paranoiline kanaema?

Viimasel ajal on olnud lähestikku kaks juhtumit, kus ma olen tõsiselt kaalunud oma paranoilisuse astme tõsidust. Kas paranoilisuseks on põhjust või reageerin lihtsalt üle?

Esimesel juhtumil oli tegemist ühe emmede foorumiga, kus paljud esinevad oma lapse pildi taga. Ma ei saaks öelda, et mulle see väga meeldiks, aga ma annan aru, et vähemalt minu lapsed on must küll hulka fotogeenilisemad :) Pampersi-jutu juures beebipilte vaadata pole häiriv. Aga foorumis on ka nn pereelu ja nimeta foorum, kus jutt vahel intiimelu radadele viib. Lugeda seksist ja vaadata beebipilti kõrval... Võib olla on mu tolerantsus Dutroux juhtumi ja sellest ajendatud ajalehelugudega alla arvestust langenud, aga mulle lööb punane tekst "pedofiilia" silme ette. Mõistus saab aru, et emmed lobisevad, aga südames kihvatab.

Teine hetk saabus pühapäeval loomaaias. Hakkasime aiast lahkuma, Nic pani käru ära, mina kohmitsesin õe kallal. Ja Uku haihtus. Kadunud. Vaatasime loomaaia poodi, palju rahvast, aga meie marakratti mitte. Siis lõi alarm täiega üürgama - me olime just rääkinud, et läheme uuendatud raudteejaama st ronge vaatama. Ruttu jaama, poissi ei kuskil. Jaanika-paanika. Siiski läksime veel kord loomaaeda poe juurde vaatama.

Sealt me ta leidsime! Uhhh, milline kergendus. Uku oli nimelt poevargusega hakkama saanud, kummist kala ja kommid pihta pannud ning siis loomaaeda peitu pagenud, kuna ta teadis hästi, et ta käitumine kristliste normide ja vanemate lubamistega kooskõlas pole. Poleks eales uskunud, aga mul oli siiralt hea meel, et Uku kõigest :) shop-liftinguga tegeles. Õppetund kogu eluks. Ja ühtlasi väga terav torge teadvusesse, et Antwerpeni loomaaed on priima koht lapsevarguseks. Ilusate ilmadega on loomaaed rahvast pungil ning raudteejaam kohe ukse ees. Ja nüüd ma mõtlen, kas ma midagi sellist ka (kuri)kuulsaima belglase sünnita oleks järeldanud.

Loodusõpetus

Detsembris kuskil tuli paps koju karbiga, kus peal pilt ilusa sinakaslilla lillega klaasis. Tasuta anti poest kaasa. Uku kookis kodus karbi lahti ja leidis karbist klaasist vaasi, aga lille asemel oli ...ee... junn.

Kuigi ma seletasin pikalt ja laialt sibulas magavast lillest, jäi Uku ilme ikka umbusklikuks ja lõpuks rääkisime me rohkem sibulate kulinaarsetest aspektidest. Seega võtsime ette projekti Kevad südames. Ehk kuskil vana aasta lõpus sai klaas alt veega täidetud ja magamistoa jahedasse-pimedasse nurka pandud. Ja nüüd - tatatataa! - lill nagu pildil! Kevade esimene hüatsint on puhkenud.

Paksukampsipäev

Täna läksid paljude Belgia koolide õpilased tavapäraselt paksemate kampsunitega kooli. Eelmise nädalavahetuse kevad sai otsa ja koolimajas külm näpistas :). Tegelikult krutiti kütet vähemaks ülemaise paksukampsunipäeva puhul. Ehk terve Belgia säästis täna hea hulga energiat ja paiskas jupp maad vähem kasvuhoonegaase õhku üksnes paksu kampsuni arvelt.

Ühele Eesti empsile on see veel teisest kandist hea päev. Nimelt tuli vanaema meile kunagi ilusa "muhu" kampsuniga külla. Aga kahjuks on neid põhjusi paks kamps kapist välja kookida suht vähe, valdavalt loomaaeda minnes tõmmatakse vatte rohkem selga. Seega on iga lisavõimalus uhke kampsuniga poosetada teretulnud.

Rääkivad kassid

Uku astub papsiga kooli poole ja üürgavad koos Samsonrocki laulu. Nimetet laulus on rida: de hele buurt danst met ons mee alleen de domme katten zegen - nee! e kogu naabruskond tantsib meiega kaasa, ainult ohmud kassid ütlevad ei!. Kui laul tuleb kordamisele jääb Uku selle rea järel vait, mõtleb natuke ja küsib: "Kuule, paps, aga missugustel inimestel on kodus kassid, kes ütlevad "ei"?"

Tehnikapededest naistest puupõrandateni

Killuke 1. Viimase aja tegevused on mind viinud statistiliselt täiesti mitterepresentatiivselt valimilt tehtud järelduseni. Nimelt nohikute naised on tehnikapeded. Esiteks keedab kolleg kohviruumis vett, aga valades niriseb seda kannust vähevõitu. Lahenduseks oli kaaneava lahti keeramine, mille peale ma sain komentaari osaliseks, et naised märkavad ikka selliseid asju. Teiseks ei saanud mu copromootor tindikasetti printerisse. Kolmandaks ei leidnud mu promootor aadressiraamatut mobiilist üles ja oli juba naisele helistamas, kui ma appi sattusin. Neljandaks ei suutnud mu kodune itimees VHR programmeerimist ära õppida ning kui ma ei viitsinud kruttida, jäid asjad lindistamata. (Ta viskas maki lihtsalt välja ja ostis ühenupuvajutusega lindistava HD-recorderi asemele.) Seega nohikute naised saavad igapäeva tehnikalahendustega paremini hakkama.

Killuke 2. And something completely different: kui palju unistada, unistused täituvad. Ma unistasin ammusest ajast laudpõrandast. Aga kartsin hinda ja me majaehituse büdzeti totaalset lõhkemist. Nüüd selgus, et ehituse tehnilise poole pealt ei ole alguses laminaadi mahapanek mõistlik, põrand jääb plaadist osaga võrreldes ebatasane. Seega saab maha puu! Lameekraanteleka asemel tuleb esimesel aastal meelelahutuseks puupõrandal muru- ja, kmmm..., muid mänge mängida. :)

Eurovisioonilainetel

Sellel aastal on lauluvalimine jälle Flandria käes. Lauluvõitlusega käib ikka kaasas:
a) oma ämber, mis mind üksnes vaatajana piinlikkust tundma paneb. Seekord oli selleks Famme fatale, kes juhtumisi ei osanud suuremat laulda, mis on kahetsusväärne, sest laulul polnud viga.
b) üks üllataja - Tania Dexters oli laulma õppinud.
c) mõni täitsa kobe laul, millel vähe Eurovisioonipotentsiaali (Brahim).
d) veel mõni kobe laul, mille rikub show. Tõelisel rockil nagu EFR peab olema saatebänd, mitte pille hoidvad või playbacki järgi suid liigutavad tantsupoisid-tüdrukud.
e) hulk halli tühisust, mida järgmisel päeval enam meenutada ei suuda.
f) üks tõeline nakkav pärl, mis paneb suunurgad kõrvadele Tere! ütlema -Ishdar. Kolmandat eelvooru pole vist vaja vaadata.