Valimistest

Eile jõudis kätte aeg katsetada Belgia parlamendivalimiste testi. Kui Eesti oma pani minu puhul laialt puusse ja ka eelmine Belgia test polnud kuigi täpne, siis versioon 2.0 töötab täitsa hästi.

Ootuspäraselt on medalikohtadel parempoolsed parteid - liberaalne VLD, Lijst Dedecker, kristlased CD&V. Huvi pärast vaatasin, mis osas mu roosa hing sotsialistidega (Spa) läbi ei saa. Meie vaated lähevad lahku pea eranditult majandusküsimustes: supermarketid võiksid pühapäeviti lahti olla, De Post ei peaks olema monopol, maksukuriteod ei peaks erilist tähelepanu saama, töötuabiraha saamisel peab olema KINDEL KESTVUS (praegu võib abiraha saada praktiliselt pensionini), riigipensioni iga peab tõstma jms. Ainus minu jaoks oluline lahkheli eetilisel tasandil on valimisnimekirjade tõmbluku printsiip, täiesti üllatuslikult ei poolda sotsialistid vahelduvsoolisi liste.

Hea kild oli ka saates. Diskussioon käis suitsuvabade baaride teemal. Suitsetajate pooldajate argumendiks oli, et näiteks ülekaalulised inimesed lähevad tervishoiusüsteemile rohkem maksma, aga nendele ei ole kohustust müüa ainult poolikuid portse porgandit. Suitsetamisvastane BV märkis rahus, et keegi ei sunni teda paksu inimese taldrikust sööma, aga millegi pärast peab ta koos suitsetajaga suitsetama. Ma ei avalda sageli Ameerikale armastust, aga suitsupoliitika osas küll.

Mida peaks inimene lugema?

Kuna kohvrid liiguvad minu ja Eesti vahel väga harva, siis tuleb alati kõik pagasikilod ära täita raamatutega. Ehk missugused raamatud peaksid kindlasti kohvrisse minema?

Praegu seisavad (väga ameerikakeskses) listis
Ernst Muldashev, "Kellest me põlvneme";
Irving, "Garpi maailm";
Jonathan Franzen, "Parandused";
Cees Nootboom, "Rituaalid";
lasteluuletused Suurtelt väikestele...

Hollandi kirjanduse osas pole ma veel lootust kaotanud. Naistekaid ja kriminulle loen ma ainult klassikuid nagu Austen, õed Bronted, Doyle või Stout. Põnevikest ainult le Carréd, äärmisel juhul Ludlumit.

... Richard Russo "Empire Falls".

5 nädalat

Teil kõrvu pole? Aga millega te siis kuulete?


Arstikäik: 4560 g 55 cm 37.5 cm. Sööb, pissib, kakab, kasvab. Naeratab ka.

Lääne edukaim äriidee - tselluliit

Igakevadine tselluliidijutt pani mind mõtlema, et tegelikult on tegemist läbi aegade parima äriideega. Juba sajandeid on inimesed osanud tsellu pealt teenida. Kõigepealt haarasid Rubens, Caravaggio jt pinstlid, panid tselluliidi lõuendile ja müüsid selle kalli raha eest maha. Sajandeid ja aastatuhandeid kesteva kuulsuse said kauba peale. Mõni vähe kehvem ärimees sai küll ainult viimase hüve.



Siis tulid kunstikogujad-kultuuripatroonid, kes riputasid tselluliidi muuseumidesse kogu rahvale vaatamiseks ülesse. Ja küsivad vaatamise eest raha, kuigi mitte palju. Samas peab näiteks ülallingitud mitte-tsellu Rubensi kaemise eest maksma, kuigi pilt st terve altarimaal ripub kirikus. (Antwerpeni katedraal on mu mälus ainus kirik, kus peab sisenemise eest maksma.)

20. sajandi lõpul leidsid naisteajakirjad ning kosmeetikafirmad ühel ühisel mõnusal saunaõhtul, et tselluliit on kole ja naised peaksid oma apelsininahaga halastamatusse võitlusesse asuma. Seltskonnas oli ka reeturlikke ökonomiste, kes Sayle viidates nentisid, et pakkumine loob nõudluse. Niimoodi ujutatigi kaubandus ja iluteenindus üle järjest high-techimate antitsellu vidinatega. Kaalutlev naistarbija libastus libedal tselluliidikreemil.

Kohtasin eile eesti keelt

Nic nõudis, et poest tuleb midagi mittealkohoolset ja mitte mahla tuua. Ice tead näiteks. Ma küll kobisesin, et sama hästi võib ta petrooli ja vett blenderisse panna, aga võtsin palve siiski arvesse.

Lisaks kõntsajoomisevastasusele olen ma ka antikorporatiivne inimene ning sellest tõekspidamisest ma seekord ei taganenud e Liptoni jätsin kindlakäeliselt ostmata. Leidsin hoopis ühe nö no-brand jäätee. Ja selle küljelt ilusa eestikeelse sildi!


Ma ei ole eesti keelt pakenditel veel siin kohanud, soomekeelseid silte küll. Igastahes kunagi pesumasina ostmisel ei osanud müüja mu pärimisele vastata ning siis võttis juhendi välja. Juhuslikult sattusin ma kohe soomekeelsele osale, mis põhjaeestlasele pole probleem. Arvestades müüja ilmet, olin ma kindlasti selle müüja elus esimene kohatud põhjaeestlane. Nii, et Nic seletas rahumeeli stiilis "don't mind, she is from Barcelona" e ma pole hull, aga ma tõesti saan soome keelest aru.

Emaks olemise vaev ja valu

Ema pole iga kord sugugi lihtne olla. Näiteks kui emadepäeva õhtu möödub traumapunktis. Uku lendas ninali ja tuli kontrollida, kas ninaluu katki. Terveks jäi õnneks, aga Uku niutsus ninavalu käes terve öö läbi une. Emana ei ole seda lihtne kuulda isegi, kui tead, et tõenäoliselt tuleb veel hullemaid matse väikse rübliku elus ette.

Nagu ikka ei käi õnnetused ükshaaval. Seepeale otsustas Fay kuus tundi öösel jutti magada, millele mu tissid reageerisid 38-kraadise palavikuga järgmisel päeval. Õnneks hakkab palavik ja põletik üle minema.

Aga kõik see ununeb, kui väike poiss tuleb koolist koju, kunstitöö kotis, keeldudes kangekaelselt sellest rääkimast. Kodus võtab konstruktsiooni suur abstraktsionistlik süda koos väikese realistliku südamega välja ja soovib head emadepäeva!

Miks Mme. Roheline käib M. Vasakpoolsega

Teleajakirjaga sai see nädal kaasa kuulsa The Inconvenient Truthi DVD. Ja eile sai siis kordusetendust tehtud. Aga mitte filmist ei taha ma kirjutada, seda tasub parem vaadata.

Ma hakkasin mõtlema sh ka oma tuttavate seas leiduvate liberaalide peale. Nende moto on lihtne "Igaüks on oma õnne sepp". Ehk inimese heaolu sõltub ennekõike temast endast. Siiani on kõik lihtne ja loogiline. Aga kui nüüd küsida, mida saab see õnne sepp keskkonna säilitamiseks teha, siis kuuleb järsku, et mida minu tegutsemine muudab. Hmmm... kõik sõltub indiviidist ja siiski mitte?

Ehk kui osutub mugavaks, siis hakkab liberaal keinsistiks. In the long run we are all dead, you know. Päris egoistlikuks põhimõttelagedaks vereimejaks ma nüüd liberaali tembeldama ei hakka, aga vaatamata vääramatusse usku turujõududesse omavad pikaajalised ja vähe lühiajalisemad järk-järgulised protsessid siiski piiratud mõju mitte ainult konna, vaid ka inimese käitumisele. Seega kipuvad rohelise maailmavaatega inimesed mitte just ultraparempoolsed olema.

Ma olen nii ostetav

Ja kergesti mõjutatav. See siis minu kokkuvõte eilsest päevast.

Nic tahtis mulle kangesti mingit riidehilpu kinkida. Lihtsalt lamedakõhulise staatuse saavutamise puhuks. Tore iseenesest muidugist, aga mul on riideid ja eriti mitteraseda riideid piisavalt. CFO minus leidis, et hilpudele kuluva rahaga on meil muudki teha näit. tulevase sauna aksessuaaride jaoks tallele panna.

Eile tuli Nic topi ja kleidiga koju, aga kookis kohe uhkelt välja sildid, et biopuuvillaga tegemist. Ja muidu vastutustundlikult tootva märgiga-firmaga. Oligi mind suures osas relvituks tehtud. Kobiseda muidugi annab alati, aga kingitusi on siiski vahel tore saada!

Tahan Postimeest lugeda!

Tahan Postimeest lugeda, aga ei lasta. Jobud on kõik välismaised kraanid kinni keeranud. Ehhee, paneks neile kohe pommi või hoopis Vene saatkonnale Brüsselis, kui peamistele süüdlastele.

Postimehed on parajad käperdised, ei suuda siis oma lehekest muud moodi kaitsta kui niimoodi kirvega. Itimeestele maksavad nad vist küll sokolaadirahas ja saavad endale seetõttu ainult pärdikuid lubada.

Oma tükike planeedist

Siia tuleb maja ja aed:

Ja väike kapitalist vaatab tehtud tööd...

Hoolitsev suur vend

Uku armastab hommikuks müslit süüa. Kuivalt :) Emme oli samal ajal poolel teel dushi alt välja, aga Fay kägises tühja kõhu käes. Suur väike vend arvas, et rosin müsli seest aitab nii kauaks nälga peletada. Nii see närbunud viinamari Fay suhu jõudis. Ja emme imestas järgmine päev, kui pissitades kraanikaussi rosin kukkus. Aga kõigel anomaalsel on täiesti triviaalne seletus.