Täna hommikul oma laisku konte eskalaatoril maa peale kolistades (eskalaator tegi tõesti kahtlaselt palju kola) ja uneledes, meenus mulle Pariisi metroo ning need ajad, kui ma uduses Pariisi sügises eskalaatoriga valguse poole tõusin.
Mu ees arutasid kaks tibi agaralt jõulukinkide teemal, kõrvuti seistes ja kihistades. Sekspesu küll kingilistis ei olnud :). Pariisis oleks vähemalt viis inimest selle aja jooksul "pardonitamise" saatel neist läbi tunginud. Eskalaatori vasakul äärel seista on Prantsuse päälinnas ülim mühaklus. Kui inimene seisab, siis teeb ta seda paremal pool nii, et kiirustajad tast mööda pääsevad.
Seega viisi järgi, kuidas inimene ennast eskalaatoril üleval peab, võib määrata linna metropoliseerumuse astme. Mida endastmõistevamalt seistakse eskalaatori paremal pool ja jäetakse kondiauru lisaks kasutatavatele tormlejatele vasak riba, seda suurema metropoliga on tegemist. Ma eelistan provintsilinna uimasust, siis ma saan teine kordki hommikuses mõteluses toredaid teooriad aretada :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment