Ma olen professionaalne kretiin. Diagnoositud :) Selliseid artikleid lugedes hakkan ma urisema. Püha statistiline lollus ja lihtsameelsus! Millega siin on mööda pandud:
1. Uurimistulemuste efektne serveerimine. Olles ise nö asja sees pean ma tunnistama, et enamuse uuringute tulemused ei ole ajalehepaberil väga apetiitsed. Eriti kõmuajakirjandusliku kapitali tase on madal. Tõeline korrektne järeldus on liiga kohmakas, koosneb pooleleheküljelistest tingimuslikest lausetest ja pole piisavalt äärmuslik. Seetõttu valatakse tulemused sobivamasse vormi. Jäetakse tingimusi välja, ei mainita taustandmeid.
Väide, et madala haridustasemega naiste lapsed surevad esimese eluaasta jooksul kaks korda sagedamini, müüb paremini. Tõdemus, et keskhariduseta emade puhul on imikusurmakordaja, st surmade arv 1000 elussünni kohta, 3 surmajuhtumi võrra suurem, muudab uudise kuidagi marginaalseks, draamat pole piisavalt. Hoidku, kui keegi mainib, et Belgias sureb üldse keskmiselt 4-5 last esimese eluaasta jooksul tuhande elussünni kohta.
2. Uuringu tulemuste kohatu rakendamine. See on viga, mis toetab rahvapärimuses levinud väikeste, suurte valede ja statistika teooriat.
Esiteks kipub siinkohal "tavaline" inimene eirama uuringu kitsast fookuspunkti. Konkreetse lapse tervis või IQ ei sõltu ainult rinnapiima saamisest. Kui võtta vaevaks originaaltekstidega tutvuda, siis uurijad kasutavad hulka kontrollmuutujaid näiteks vanemate pärilikud haigused või haridustase, sissetulekud, elukoht jne.
Teiseks tulemused väljendavad teatud statistilist seaduspärasust e tulemuse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks ei piisa ühest erandist. Isegi rinnapiim ei päästa kõiki saajaid konnasilmadest ja lampjalgadest. Statistikakursuses räägitakse siinkohal variatsiooni näitarvudest. Üks tervisest pakatav pulbrilaps ei tähenda veel, et rinnapiimal poleks positiivset mõju immuunsüsteemile. Ja rinnapiimast ilma jäämine ei vii automaatselt inimese IQ-d kolinal kinganumbri tasemele.
Arvestada tuleks reaalse mitte eelneva ajakirjandusliku efekti suurusega. Statistilises zargoonis kasutatakse palju statistical significance mõistet. Statistiliselt oluline efekt ei pea olema suur nagu Vaikne ookean. Tegelikult võib see üksikisiku jaoks olla lausa tähelepandamatult tilluke. Küll võivad seda vabalt arvestada tervishoiuametnikud, kui nad teevad kalkulatsioone rinnaga toitmise toetamisprogrammide hindamiseks.
Kokkuvõtvalt: tundub, et eestlaste tervitamise hullus on asendunud allkirjade kogumise hulluseda. Peaks hakkama koguma allkirju statistilise korrektsuse toetamiseks! :D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment