Oodatava elukoha muutusega kaasneb terve hulk võrkude ümber- ja sisselülitamise protseduure. Võrgutamise ilu ja valu. Ilma elektri, gaasi, vee ning internetita on ka elu nagu kurvavõitu.
Meil kipub peavalu tavapärase kolimisega võrreles hullem olema, sest uusehitise puhul on vaja ühendustest alustada. Ehk nii energia-, gaasi- kui ka veemehed peavad kohale tulema ja oma mõõtjad paigaldama. Üldiselt on tänini asjad suht ladusalt edenenud, igasugu avaldusi sai ka juba sügisel täidetud. Aga kuskil tuli "kala" sisse e gaasivõrgu avaldust pole. Või õigemini avaldus pole nii oluline, vaid nummer! Mis oleks inimesed ilma numbriteta... mitte kärbsemustagi.
Nic helistas võrgutusfirmasse. Sattus ühe uimase täid peale, kes jauras lõputult oma standardprotseduurist või protseduuri standardist ja tähtaegadest (ühtekokku võib nii umbes 2 kuud minna kuni gaas majja saab). Herr Pagari närvid ei pidanud vastu ja ta viskas toru poolelt sõnalt hargile, röökis, istus maha ning valis rahunenuna uuesti numbri.
Teise otsa sattus märksa meeldivam klienditeenindaja, kes sai murest aru. Tunni pärast olid vajalikud avaldused elektrooniliselt Nici postkastis. Lõunaks olid paberid täidetud ja elektrooniliselt tagasi saadetud. Järgmise päeva pealelõunal kõlistasid "kaablikutid", et konkreetses päevas kokku leppida. Loodetavasti saab gaas majja paari nädala pärast paari kuu asemel.
Seega, kui teenindusega rahul ei ole, tuleb proovida veel kord :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment