Friday, June 25, 2010
Eestlane Ida-Euroopast
Jaanipäeva ja võidupüha paiku on sobiv mõelda eestlase identiteedi üle. Kes me oleme ja kust tuleme on küsimus, mis kerkib teatud perioodilisusega pidevalt aruteluteemaks. Abdul Turay artikkel Postimehes pani järjekordse palli veerema.
Jah, tal on õigus. Suur osa belglasi Ida-Euroopas riike ei erista ja paneb kõik ühte postkommunistlike riikide katlasse. Ma ei saaks öelda, et ma oma päritolu häbeneks või lausa salgaks, aga ma kasutan formuleeringut sealt Soome lähedalt, 80 km Helsingist lõunasse. See on parem Baltikumi kontseptist - Baltikum tõlkub Lääne inimese peas Balkaniks. Ma ei saaks öelda, et mu edu 100-protsendiline oleks. Oma ma arhitektilt kuulsin ma igal kohtumisel küsimusi stiilis "te tulete Rumeeniast või Poolast?". Miks ta täiesti irrelevantseid paare moodustas, ei suutnud ma ära arvata.
Sellel õppeaastal tekkisid mu laste kooli kolm slovakist venda. Ma kuulsin vähemalt paar korda otse direktorilt, kuidas neil on koolis lapsed sealt minu lähedalt. Ei saanud jätta mainimata, et ruumilisest kaugusest lähtuvalt on Bratislava siiski mõne penikoorma Brüsselile lähemal kui Tallinnale. Lähedus on muidugi suhteline mõiste, kindlasti aduvad austraallane, brasiillane ja hollandlane kilomeetreid erinevalt.
Teisalt olen ma kunagi istunud ühes külakõrtsis ja õlle taga jalgpalli vaadanud. Ning noormees üle laua ei teadnud ainult kõiki kolme Balti riiki, vaid lausa nende iseseisvuse perioodi. Ta teadis üdlse ajaloost palju ja oskas lausa vanakreeka keelt, mis tagasid talle püsiva positiivse rahavoo muuhulgas külakõrtsis õlle eest tasumiseks. Ehk kindlasti ei maksa inimest tänavalt alahinnata. Vaikselt muutub ka stereotüüpne Ida-Euroopa kuvand, näiteks Flaami koolilaste vanemate ajakirjas paiknes Euroopa mängus Eesti ilusti Soome ja Rootsiga ühel lehel (lk 10 ;)
Ma pean Eesti teadmist heaks silmaringi testiks. Ja ma ei väida, et silmaring ning intelligentsus üks-üheselt seotud oleks, aga tugev positiivne korrelatsioon on seal tähendatav küll.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Ma pole kunagi varjanud, et ma Eestist olen. Mis ei tähenda muidugi, et kõik selle meeles suudaks pidada või teaks, kus see asub. Jalkaklubi treener on ikka veendunud, et ma kuskilt sealt Rumeenia kandist olen. Aga ta pole minu arusaamise järgi ka kõige teravam pliiats pinalis :P
Aus olles pole ma ise ka geograafias väga tugev - näiteks Aafrika riikide geograafia on mulle suht võõras.
Klassest väga armas, et Eesti Soome ja Rootsiga ühel lehel on :)
Informeerin ikka igal võimalikul juhul, et ma Eestist tulen. Mis seal ikka häbeneda, pigem uhke olla. Kuigi märganud hämmastavaid pilke, sest mõnele ei ütle sõna "eesti" vist üldse midagi. Olen nõus, et natuke näitab see siiski intelligentsi taset. Ikkagi Euroopa osa ju. Töö juures teatas sekretÄr mulle üks päev, et Eesti saab järgmisest aastast Euroopa Liitu. Hea uudis! Ma selgitasin talle eurotsooni ja euroopa liidu tähenduste erinevust. Üks teine töökaaslane pärib juba mitu aastat järjest Helsingi ilma kohta. Paljud belglased seostavad eestlasi ometi Venemaaga. Lätlaseks on ka peetud. Last koolis minu teada küll vaid eestlaseks nimetatud, ta kuulus ka, senini vist ainuke väljamaalane siin geenipuhtas kogukonnas. Nädalavahetusel kohtasin valloonlasest loodusteaduste tudengit, kes teadis Eesti floorast ja faunast kindlasti rohkem kui ma ise. Tavaliselt need inimesed, kes Eestist midagi teavad, nimetavad Arvo Pärti.
Post a Comment