Üheksakuune

Ma pean ise kirjutama õppima, sest emps on nii pika toimega. Nädal tagasi oli meie menüüs ricottakook empsi hõbelusika raamtust. Ja mina sain ka väikse tüki! Ning sugugi mitte kõhuvalu nagu emps kartis. Itaalia köök on taevalik. :P

Tegelikult on minus käinud väike krõks ning ma olen hakanud tahkemat toitu sööma. Ma söön porgandit ja printsessube, pirni ja rukkileiba ning venna autosid. Võib olla on see seotud sellega, et ma hakkan üldse suureks kasvama. Seisan natuke oma mängukaare najal. Ajan peput nagu pioneer püsti (mis asi see pioneer veel on?) ja proovin ennast istuma ajada. Viimane vahel isegi õnnestub, kui ma olen enne empsi jala peale roninud. Ma olen kaval :)

Jutuhoog pole samuti vaibunud, ma seletan hea meelega kaasa, kui emps ja paps poliitikast räägivad. Täitsa huvitav on. Mul on kindlasti kõige kõvem hääl.