Rahvusvaheline jääkarude päev

Üldiselt tundub, et meie pere vaatevinklist võetuna võiks kevad tulla küll. Uku võttis üks päev kätte ja pani väljaminemise eesmärgil lühikesed püksid jalga. Päike soojendas läbi aknaklaasi tõesti päris mõnusalt. Ainult väljas oli siiski ainult 4-5 plussipügalat.

Ettepanekusse pikemad jalavarjud jalga tõmmata suhtus ta suuremat sorti umbusuga. Nii saigi ta õue lastud lühikeste pükstega. Õueskäik piirdus see kord rekordilise veerandtunniga. Aga see eest on ukusugustele pühendatud tänane päev - täna on nimelt rahvusvaheline jääkarude päev :)

Vabariigi aastapäeva eel

Kui meil õnnestub Niciga lapsed "kuhugi", tavaliselt vanaisa juurde, ööseks ära sokutada, siis on meil alati kohustuslik kahepunktiline programm - süüa kuskil ja nautida kultuuri.

Esimese punkti täitmine Belgias probleeme ei tekita. Kultuuriprogrammi osas olime me aga juba mõnda aega tahtnud Frost/Nixonit vaadata. Suur oli me üllatus, kui ühestki suurest kinost me filmi, mis kõigest natuke üle kuu tagasi alles jooksma hakkas, ei leidnud. Kõige lähem koht vaatamiseks oli Gendi kultuurfilmide kino. Ikkagist kultuursed inimesed :)

Kuna me Genti kella viieks pungestada ei viitsinud, siis me käisime hoopis Antwerpeni kultuurfilmide kinos Mickey't vaatamas. Vääris vaatamist ja kuulamist. Nagu Nic ütles, et soundtrackil polnud küll pea ühtegi lugu, mida ta ei teadnuks.

Reedel paastuajale mõeldes

Hollandlastel on terve rida "hädasid". Aga vahel nad siiski komistavad pärli otsa ka. Nende kodussünnituse süsteemi ees teen ma sügava kummarduse. Nüüd on hollandlased ilmutanud uue filmi - Meat the truth. Eesti loomakaitsjatele (ja rohelistele) hea vihje, kuidas suhteliselt marginaalse karusnahastatuse juures vähe rohkem kandepinda omavate teemadeni jõuda.

Näituseks Belgia veggiedonderdag (e vegetaarne neljapäev) annaks Hollandis efekti, mis võrduks miljoni auto teelt eemaldamisega. Mul oleks ettepanek veel kõik hollandlased korralikeks katoliiklasteks kasvatada :) Kodusel postil pean ma ainult maha vaikima, et Nici jäle nimekaim vegetaarlust propageerib.

Kraabi ja kraabi

Minu arust külm, jää ja lumi jälitavad mind. See tähendab, et nad on mu järjekodselt maamunalt üles leidnud.

Lumi on tore, aga pidevalt autot jääst välja kraapida-sulatada üldsegi mitte. Ma olen täiesti valmis selle mugavuse nimel vihma taluma. Valged käekesed ei ole harjunud enam seda tööd tegema. Kuigi ma õpetasin hiljuti muiates Nici, et auto saab kõige lihtsamini lahtise lume alt kätte väikese harjaga. Ask the expert! Naabrimees vaatas, manas heureka!-ilme ette ja läks tõi samuti harja. Ega kõik Kalevipojad ole, mõni peab siili rolli ka täitma.

The devil is in the details

Oi-oi-oi, lisaks majandusele on äripäeval ka raskusi Euroopa kaardistamisega rahvuslikul alusel. Huvitav mida üks hollandlane arvab, kui tast kirjutatakse pealkirja all laisk flaamlane ja usin eestlane?

Tõsi, natsionalism pole popp, on teine päris poliitilise ebakorrektsuse piirimail kõlkuv nähtus. Siiski algab ja lõpeb Euroopas elu rahvusega. Nemad-meie. Mitmes variatsioonis ja erineva kujundusega nagu birkenstocki plätud, aga oma olemuselt siiski ühed plätud kõik.

Kuu varjukülg

Noormees, 20-aastane, rikka ja sooja kodu võsuke. Kandis kunagi pikki juukseid ja kuulas gothic metali. Mis sest ikka, ma kuulan veel tänasel päevalgi Sisters of Mercy't. Oli pigem nutikas, aga väga endassesulgunud. Tjah, paljud eestlased ei armasta tere-head aega öelda. Keeldus vanemate kingiks pakutud autost ja sõitis jalgrattaga kõikjale. Nii ta istuski ühel päeval Sint-Niklaasis jalgratta selga ja asus Dendermonde poole väntama.

Kui ta võttis kõige otsesema tee, sõitis ta mõnesaja meetri kauguselt me kodust mööda. Algkoolist kiriku vastas ta mööda ei sõitnud, sest paberil ta taskus seisis teine aadress. Tee viis üle jõe ja silla, ristmikul keeras ta paremale, kuigi oleks võinud ka vasakule keerata. Aadress oli lihtsalt paberil selline. Ja seal ta läks, noad, kirves ja püstolimakett seljakotis... Ning sellest ajast alates said Belgia lasteasutused sõrmejäljetuvastusega ukselukud.

Pühapäev koogiga

Jäätisest jääb sageli munavalgeid üle ja nendega peaks ka midagi ette võtma. Nami-namist leidsin kuue munavalgega koogiretsepti, millest tegin oma versiooni - kakao ja kohupiimakreemiga.

Kui jumal magab, juhtub koledaid asju

Meie kaitseinglid olid õnneks tööhoos, aga jahmatavalt lähedalt see hoop mööda läks. Nii ootamatult, et alles eile õhtul kuuldes, et lapsehoidja oli saanud kõne kõik uksed kindlalt sulgeda ja Uku pidi lõunapausi ülerahvastatud söögisaalis mööda saatma, jõudis reaalsus teadvusesse.

Ilus poisslapse nimi

Uku joonistab dinosaurusele väikest venda.
- Emps, ma tean ühte ilusat poisinime - Jeesus!
- Aaa, kas sa veel mõnda tead?
- Tean küll, aga praegu ei tule meelde... Kes see on?
- Kass.
- Ja mis kassi nimi on?
- Miisu.
- Oi, ilus nimi! Kas see on poisi või tüdruku nimi?
- Kassitürduku nimi.

Eesti Belgia telekas

Kohe terve pikem saade aprilli kübersõjast Eestis.

Nic tegi ennustusvõstluse: mitu inimest talle nädala jooksul ütleb, et ta peab pühapäeval telekat vaatama. Praegu näitab counter 2. See on hea kultuuriinimese test ka, kanvas positsioneerib vähemalt ise ennast kui dokumentaali ja väärtfilmikanalit. Ehk palju meil kultuurseid inimesi tuttavate seas on. :D

Protsentarvutus

Kuigi ma alati armastasin raalaineid, on mul keemia tundidest vähe külge jäänud. Esiteks mäletan ma mingeid segusid dispersioonid, suspensioonid ja ...pantaloonid :D. Selle viimase lisandi pärast mulle need tõenäoliselt meelde jäidki.

Teiseks soovitas kemmaõps, kui arvandmed näitavad ebasobivaid trende, kasutada protsente. Postimees tundub täna ka sellest soovitusest inspiratsiooni saavat. EU originaalpaberi leheküljel 7 on kena tabel, 2008 ja 2009. aasta prognoosideks vastavalt 1 ja -1.8%. Ja siis kirjutab posti toov mees: "Eeldatavalt väheneb sisemajanduse koguprodukti (SKP) juurdekasv Euroopa Liidus 2009. aastal umbes 1,8 protsenti, /-/." Kui mina veel koolis käisin, millest on hea jupp aega möödas, oli 1-st 1.8% 0.018. Ehk 2009. aasta prognoos oleks nagu 0.982% majanduskasvu.

Aga ei ole ju. Käesolevaks aastaks prognoositakse hoopis koguprodukti kasvu vähenemist -1.8 protsendini aastas. Majanduskasvust saab majanduslangus. Esiteks on oluline vahe, kas mingi näitaja kahaneb 1.8 protsenti või kahaneb -1.8 protsendini. Teiseks tuleb kasvust rääkides kahanemist-langust ikka negatiivse arvuga tähistada. Alternatiivina, kui "-" märk klaveril kaduma läinud, võib kohe kasutada majanduslanguse väljendit. Postimehel on protsent ja protsendini sassis nagu Kört Pärtli särk, analoogset vassimist on artiklis veel kuhjaga. Huvitav, miks ma eriti eestikeelset majandusajakirjandust ei armasta? :)

Šokikunst

Naljakas, kui natsionalismisüüdistustele reageerivad eestlased sageli väga valuliselt, siis päevalehed ja err.ee ei kosta kõppugi sellest, et üks tšehh nimega David Cerny Eestimaa sirbi ja vasara alla paigutas :) Ega tõenäoliselt polekski uudisega tegemist, kuigi teos sisaldab veel märksa tundlikuma Bulgaaria-tüki, aga suuremõõtmeline teos ripub Brüsselis ühes institutsioonide hoones laiale publikule imetleda.

Belglased kekkasid uudistes küll oma pooleldi nahka pistetud šokolaadikarbiga. Eks nälgivad kunstnikud taha ka midagi haugata.

Lumi on sulanud, elagu lumi!

Ajaloolised sündmused peab jäädvustama - nimelt tuleb amelikult kuulutada lõppenuks mu Belgiaelu kõige pikem lume- ja külmaperiood. Kaks nädalat sai lund näha ja külma tunda, tavapärane keskmine neli lumepäeva aastas sai seekord kuhjaga ületatud. Juhtunu erakordsust kinnitab veel fakt, et jääkaru reinkarnatsioon Nic pühapäeval arvas, et vahelduseks võiks ilm vähe soojemaks ka minna.

Maja soojapidavuse ja radiaatorite piisavuse seisukohast sai nüüd hea testi teha. Vaatamata sellele, et küttekehade võimsus on eluruumi pinna jaoks piiri peal, kütab küll. Täitsa piisavalt. Kui veel kamina küdema paneb, siis võib paljalt ringi lipata.

Aga eilseks olid ka viimased lumeriismed varjudest sulanud e tuleb jälle soojaga ennast harjutada. Et shokk liiga suur ei oleks, tähistasime me seda koduse jäätiseteoga, mis pühkis väiksed kahetsuseohked esimese lusikatäiega.

Jõulud omas kodus

Jõululaupäeva algus oli kõike muud, kui jõulurahust kantud. Ehtsa jõuluprae nägemine akna taga pani mu pigem kahetsema, et ma pangas kontot avades kunagi ühte korralikku kaheraudset kauba peale ei saanud. Igastahes sai home deliveryi mõistet vähe edasi arendatud.

Jõululaud oli seekord Itaaliast. Seda lihtsal põhjusel - kuna raamatud on pakitud veel kastidesse ja pööningul, siis ainus kokaraamat, mis ma leidsin oli Hõbelusika raamat. Itaallased oskavad süüa teha küll :) Kurgi-krevetisalat röstisaiaga ning pärlkana maskarponega maitsesid hääd. Eriti kurk-krevett oli ootamatult suurepärane kombinatsioon. Magustoiduks sai jõulumaitselist kõrvitsakooki vahukoorega. Nagu ikka sõi Fay kõike ja Uku praktiliselt mitte midagi, keskmiselt on meil siiski täitsa normaalse söömaga lapsed :)

Igasuguse sööma vahepeal arutasid lapsed kinke lahti, kapile oli poetatud nii pliiatseid kui kiikhobuseid, robotitest rääkimata :) Kahehäälseid oooo-sid ning wow-sid kostis hulgim. Üks laulis jingle bellsi ja teine tantsis.

Parem-vasak

Uku: Mis jalg see on?
Paps: Parem.
Uku: Ja see?
Paps: Vasak.
Uku: Aaaa... ma arvasin, et just teistpidi on...
Uku paneb jalad risti: Aga nüüd!?

Kunagine kodulinn

Nädsa eestlased kirjutavad Antwerpenist, mida ma tänaseni pooleldi kodulinnaks pean :) Antwerpenlaste prantsuse keele talumatusest olen ma ennemgi kuulnud. Samas püüdliku hollandi keele rääkijana ei ole minuga kunagi tahetud inglise keeli vestelda, vaid alati pakutud prantsuse keel välja. Ju mu "pehme keel" meenutab pigem prantsuse aktsenti. Kuigi sellest on hulka aega möödas, kui üldse arvati, et ehk ma eelistan mõnda muud keelt.

Üldiselt tundub, et peamine reisieesmärk oli shoping - miks muidu mainstream ja houte couture tänavate vaheline Rubenshuis üles leiti :) Ega poodlemisel pole häda, ka paljud Brüsseli eestlased käivad Antwerpenis poes, kuna väidetavalt on seal juba hollandlaste mõõdud, mis eestlasele paremini passivad. Muuseumide osas ma teeksin küll teistsuguse pingerea. Ikka alustades Platin-Moretusest. Rubensit vaataks ma Antwerpenis pigem mõnes kirikus, kas katedraalis, Sint-Jacobskerkis (kuhu on Rubens maetud) või Sint-Pauluskerkis. Peale Van Notenit ja Demeulemeestrit jätaks lõunasuunal Kuninglikus Kaunite Kunstide muuseumis.

Muuseas üks mitte sugugi tõesusele pretendeeriv fakt ka. Antwerp Six e Antwerpeni kuuiku tekkimise ajendiks oli kulude jagamise kõrval (Londoni moemessile minnes oli koos odavam ühte rekkat üürida) anglosakside suutmatus kokku veerida nimesid nagu Demeulemeester või Van Bierendonck. No vähemalt Bono ehk oskab viimase nime täna välja öelda.

Magusat kah

Hiljuti nami-namis surfates tuli mulle meelde mu korterielu suur unistus - rullbiskviit. Väikeses ahjus ei saanud korraliku suurt biskviiti küpsetada, nüüd normaalmõõdus ahjuga on see mure lahendatud. Tuli rullitegu ette võtta ja ajale kohane jõuluhalg meisteerdada.

Ma ei ole eriline jõuluhalu fänn muidu, täpsemalt ei maitse mulle eriti traditsiooniline võikreem. Tõelist head võikreemi kohtab harva. Kodustes tingimustes saab kasutada hoopis kohupiima-vahukoore kreemi ja paksult aprikoosimoosi. Võikreemi rammususe asendasin see kord "määrde" rikkalikusega. Läheb kõhtu nagu õlitatult.

Mäng on tõsine töö

Detsembrikuu on suur kingikuu. 6. detsembri hommikul oli käinud salamisi Sinterklaas. Sõi ära kõik valmispandud dinosauruseküpsised. Zwarte Piet hävitas tervelt kolm õlu - joonik, selline! Ka porganit oli hobune närinud. Hobusel olid kahtlaselt väikesed hambad...

Kingisaak oli see eest uhke. Serviis ja "tibikäekott", robot ning allveelaev. Nüüd tuleb tõsisem mängimine ette võtta. Emps ja paps panevad ka järgmine aasta sussid kamina ette, ehk toob meilegi Sint mõne kena kingituse.

Hammastesõbralik shokolaad

Kui hiljuti olid suured reklaamid kiudainetega piimast, siis Sinterklaasi-jõulude hoojal liigub tähelepanu Belgia rahvustoidule shokolaadile. Turule on jõudnud hammastesõbralik shokolaad.

Võid päev läbi näksida ilma kaarieseohuta. Suhkru asemel on isomaltuloos ja piimapulbri asemel üksnes piimavalk. Maitse ja mõju figuurile ühtib siiski väidetavalt traditsioonilise shokolaadiga. Lihavõtteks kergelt lahtistava toimega munad?

Ummikud

Kui islandi keeles on hunnikus sõnu erinevate lumede kohta, siis belglased suudavad väga mitmekesiselt kirjeldada liilusummikuid. Alates aeglasemast liiklusest kuni tõsiselt takistatud liikluseni. Mu lemmiksõna on akordionummik.

Lemmiksõna ei tähenda, et ummikud mu lemmikud oleksid. Aga täna hommikul oli mul küll hea meel, et ma lubatud 70 asemel 30 km/h venisin. Nimelt kumm läks katki, kõigi lastega pardal. Õnneks koduläheduses e peale paari jalgratturi pahandamist, sest kuskil (pooleldi jalgrattateel) oli vaja hetkeks kinni pidada ja olukorda uurida, keerasime otsa ümber ja läksime koju teise auto järele. Meil neid varnast võtta :)

Ja kuna ma see nädal olen üksikema, siis tuleb mul õhtul käed õliseks teha. Tegelikult on mul kaks paari kummikindaid kastis seismas. Huvitav ainult, kas kokakoola aitab tõesti tihkelt kinni mutreid lahti leotada, st kas on mõtet üksnes selle solgi pärast poodi minna. Oma tehnilises kompententsis ma ei kahtle (loe: ma kirjaoskajana loen manuaale), aga toorest jõudu napib.