Economist pani seekord päris täppi kirjutades Eesti hallist ja intellektuaalselt piiratud valitsusest. Vähemalt välispoliitiliselt on nad mitte lühinägelikud vaid lausa pimedad.
Va pronksist poissi oleks saanud muudmoodi likvideerida(, kui kujust oleks üldse olnud vaja lahti saada). Igasuguste ebameeldivate konfliktsete tegude puhul on vorm väga oluline. Just hiljuti jooksis telekast dokumentaalseeria Lähis-Idast, kus ühes saates rääkis hollandlaste pikaajaline korrespondent Israelis juutide-palestiinlaste konfliktist Lääne meedia vaatepunktist. Puhtalt peeerr vaatepunktist, miks juudid märksa rohkem eetriaega ja ka sümpaatiat saavad. Juudid ajavad oma asja "kultuurselt" - Sharon istub kodust raamatukogu meenutavas interjööris, räägib rahulikult heas inglise keeles. Palestiinlased jõuavad teleripilti kiveloopivate jõmpsikatena, Arafat seis tavaliselt vabas õhus, kriiskas ja vehkis kätega ümbritsetuna hambuni relvastatud gängist. (Mind üllatas lisaks fakt, et ta ei rääkinud kuigi head inglise keelt, vaid üks gängi liige täitis sageli ka suflööri rolli!)
Eesti valitsus paneb pronkspoisipoliitikaga Arafati. Või Kalevipoega, kes siili ära kaotanud. Selle kujukese oleks saanud minema toimetada näiteks uue mälestusmärgi rajamise käigus. Ehk enne oleks mõistlik olnud teha uue mälestusmärgi plaanid ja siis minna kraanaga kohale. Rohkem juute valitsusse. :) Praegusel juhul pole ime, et Euroopa uudistes kipub neonatslik mekk asjale manu tulema. Ikka serviti, kallis Andrus!
Monday, April 30, 2007
Sunday, April 29, 2007
Friday, April 27, 2007
Kasvab nagu kapsas
Täna sai väikest tüdrukut ka lastearstile tutvustatud. Arstid on kole igavad ja panevad väikese Fay haigutama. Tibi on pool senti kasvanud ning viimase nädalaga 200 g sünnikaalule juurde tulnud. Kogu väike masinavärk töötab nii nagu peab. Mitte, et selles vanematel olulisi kahtlusi oleks varem olnud.
... groeit als kool. (Huvitav, kas kapsas kasvab tõesti väga jõudsalt?)
... groeit als kool. (Huvitav, kas kapsas kasvab tõesti väga jõudsalt?)
Wednesday, April 25, 2007
Shokist ja kultuurist
Ma ei saanudki täna aru, miks Nic minu "pakjes"-t kole seksikaks peab. Soomeugri aktsent tõenäoliselt... Igastahes liikus meie jutt kohanemisteemadele ja Nici tõdemisele, et tema arvates erilist kultuurishokki mul polegi olnud. Vist pole tõesti. Ainus üllatus, mis meenub, oli jalutuskäik ametlikult metsaks kutsutavas keskkonnas, kus puud kasvasid nöörsirges rivis.
Peale seda ei suutnud ma pea aasta Nici vanemate juurde sõites hoiduda kommentaarist: "Kuule, siin on midagi viltu, puud ei kasvagi korralikult rivis!". Ta vanemad elasid nimelt padukolkas st kiirteelt maha sõites pidi veel tervelt(!) pool tundi sõitma väiksemaid teid pidi, mida ääristas täiesti eestilik võsa. Peale aastat leidsin, et tuleb anda oma panus looduse säilitamisse.
Aga tegelikult on flaamid peaaegu nagu eeslased. Nad on harva oma maal peremehed olnud. Ikka pidanud võõra võimu all kummardama. Ning seda orjamentaliteeti vihkan ma nii eestlaste kui flaamide puhul. Miks, paganamasepäralt, peab riigist alati kolmandas isikus rääkima.
Nende keel on sageli nn talupojakeel olnud. Nic ütleb ikka, et ta räägib talupojadialekti. Aga minu minu kommentaari peale, et missugune flaami dialekt kõrgklassidialekt on, pidi möönma, et sellist pole.
Flaamid hiilgavad isegi oma enesetappude näitajaga. Kindlasti ei jõua see soomeugri tasemele, aga kõrgem näiteks töötuse all ägisevast Vallooniast on see küll. Töö ja raha ei ole veel õnn. Aga katsu seda inimestele selgeks teha...
Peale seda ei suutnud ma pea aasta Nici vanemate juurde sõites hoiduda kommentaarist: "Kuule, siin on midagi viltu, puud ei kasvagi korralikult rivis!". Ta vanemad elasid nimelt padukolkas st kiirteelt maha sõites pidi veel tervelt(!) pool tundi sõitma väiksemaid teid pidi, mida ääristas täiesti eestilik võsa. Peale aastat leidsin, et tuleb anda oma panus looduse säilitamisse.
Aga tegelikult on flaamid peaaegu nagu eeslased. Nad on harva oma maal peremehed olnud. Ikka pidanud võõra võimu all kummardama. Ning seda orjamentaliteeti vihkan ma nii eestlaste kui flaamide puhul. Miks, paganamasepäralt, peab riigist alati kolmandas isikus rääkima.
Nende keel on sageli nn talupojakeel olnud. Nic ütleb ikka, et ta räägib talupojadialekti. Aga minu minu kommentaari peale, et missugune flaami dialekt kõrgklassidialekt on, pidi möönma, et sellist pole.
Flaamid hiilgavad isegi oma enesetappude näitajaga. Kindlasti ei jõua see soomeugri tasemele, aga kõrgem näiteks töötuse all ägisevast Vallooniast on see küll. Töö ja raha ei ole veel õnn. Aga katsu seda inimestele selgeks teha...
Miami Beach
Sooja stabiilselt 26-28°C, keskpäeval on parem varjus püsida ja värskelt prassitud apelsinimahla manustada. Nagu Miami Beachil puhkaks. Ainult Orange Bowl ja Marylandi jalkafännid puuduvad. Milleks veel soojamaa puhkust planeerida? Varsti võib juba ka oma aiast apelsine korjata.
Monday, April 23, 2007
Lapsed parlamenti!
Uku vaatab valmimisjärgus Flandria parlamendi lastesaiti.
- Papa, mama... Lõvi. Kus Uku on?
- Lapsed ei ole kahjuks parlamendis.
- Aga ikka peavad olema. Nii ei tohi!
Jälle kohtleb saatus lapsi karmilt. Kui ma suureks saan, siis kuuluvad ka lapsed parlamenti. Vali mind! :)
- Papa, mama... Lõvi. Kus Uku on?
- Lapsed ei ole kahjuks parlamendis.
- Aga ikka peavad olema. Nii ei tohi!
Jälle kohtleb saatus lapsi karmilt. Kui ma suureks saan, siis kuuluvad ka lapsed parlamenti. Vali mind! :)
Friday, April 20, 2007
Thursday, April 19, 2007
Saatana pikad sõrmed
Kurb on kuulda, et vana sõber on meelemürkide küüsi langenud. Alles see oli, kui vastselt abiellunud tulid linnapea juurest ja avastasid, et kellelgi pole koduvõtmeid kaasas. Suurepärane väljavaade seista paar tunnikest pruutkleidis jõuluõhtu vihma käes ja oodata lukusseppi. Siiski leidus üks hing, kes ronis mööda seina üles kolmandale korrusele lahtise magamistoa aknani. Peale seda maitses champagne ekstra hästi.
Ma ei sa öelda, et me oleks koos puuda soola ära söönud. Ma söön lihtsalt nii vähe soola, aga hulga õlut oleme me küll koos ära joonud. Ja nüüd siis kurvad sõltuvuse uudised. Saatan, saatan, lase tast lahti...
Ma ei sa öelda, et me oleks koos puuda soola ära söönud. Ma söön lihtsalt nii vähe soola, aga hulga õlut oleme me küll koos ära joonud. Ja nüüd siis kurvad sõltuvuse uudised. Saatan, saatan, lase tast lahti...
Sunday, April 15, 2007
Kosmonautikapäeva maised e kodused juhtumised - kuidas Fay ilmale tuli
Proloog
Minus on alati tekkinud segadust sõnapaar sünnituse kestus. Kui sünnituse lõpu osas saab suhteliselt üheselt kokku leppida, siis millal algab sünnitus? Ukuga puhkesid veed, aga veel vähemalt 5-6 tundi vaatasime Niciga eelmise päeva uudiseid ja tegime lolli nalja ilma igasuguse sünnitustegevuse märgita. Fay'ga ärkasin ma kolmapäeva hommikul pool kuus väikeste, aga raseda niigi erku und segavate valudega üles. Peale hommikusöôki taantus küll vaevu valu mõõtu välja andev tunne paljaks menstruatsioonipakitsuseks. Optimistlikus meeles luristasin ma vähemalt suure tassi nõmmliivateed ära.
Tavaline päev
Rõõmustades siiski selge igirasedaks mittejäämise märgi üle saatsin Nici tööle ja hakkasime Ukuga sidrunikooki tegema. Selgus, et sidrun st kollane apelsin on kaka, aga kakat sisaldav koogitäidis täitsa söödav. Peale pärastlõunast tuuri juurikapood-pagar-kingaparandaja hakkasid mu menstruatsioonivalud vähe regulaarsemat joont võtma. Kella kuue paiku hakkas Nic kodu poole tulema ning kogu tee püüdsime ära arvata, millal ma sünnitan ja kas peaks Uku õhtul vanaisa juurde asumisele saatma. Peale pikka kaalumist sai vanaisa omale õhtusöögikaaslase ja -lõbustaja.
Ebatavaline öö
Õhtu kujunes täiesti rutiinseks. Sõime, vaatasime Champions League (Milano võitis vähemalt osaliselt teenimatult Bayerni 2:0). Peale jalkat otsustas Nic magama minna, mina oma magamisvõimes kahtlesin ja jäin üles majapidamistöid tegema. Vann sai puhtaks, nõud masinast kappi jne - tõeline kartulivõtjast eesti naine. Südaööst alates hakkas väsimus peale tulema ja nii ma veel täiesti talutavate valude vahepeal lasin silma looja, vahel magasin lausa mõne valu maha tukastades pool tundi järjest. Kella kolmeks oli tuhude vahe 5 minuti peale kahanenud ja ma pidin esimest korda hingama. Vanni soliseva vee peale ärkas ka Nic üles ning tuli olukorda uurima. Ta hakkas ka tungivalt nõudma, et ma Catherine'ile helistaks. Ma püüdsin asjaga venitada, sest mina hindasin avatust 3-4 cm. Omast arust polnud ma veel valutama hakanudki. Pool neli tuli siiski ühiskondlikule survele alistuda ja poole tunni pärast oli Catherine kohal. Raske oli oma kõrvu uskuda, kui Catherine avatuseks 8 cm mõõtis.
Soe vesi oli mõnus, aga tavaline vann vähe kitsavõitu, et ennast seal täiesti vabalt liigutada. Järgmiseks korraks kavatsen ma sünnitusvanni üürida. Vana hea suur maakera-pall oli igastahes mõnusam. Kuna mu eelmisest haiglasünnitusest ilustas mind lahklihalõige, siis oli juba varem kokku lepitud, et püüame rebendite vältimimseks horisontaalse asendiga väljutust venitada. Tegelikkuses tuli preili Dünamiit viienda pressiga nagu väike rakett. Jala-käehoidja rollis Nic hindas etteastet tähelepanuväärseks. Kõigepealt tekitas sobiva pidulikkuse sillerdav purskkaev e puhkenud veed. Seejärel lupsas välja pea ja kohe käigu pealt keerav kere järgi. Väike printsess ei jõudnud ennast lootekotistki välja saada e Fay sündis õnnesärgis. Pressidega mittekaasaminemine mul välja ei tulnud ning vana arm rebenes natuke. Veerand tunniga lõppes tuksumine nabanööris ning vastne topelt-paps lõikas nööri läbi. Platsenta sündis pea vahetult otsa ning ootab sügavkülmas uue kodu valmimist.
Lõpuks kokkuvõtvad numbrid raamatupidaja- ja statistikuhingedele: 3580 g 52 cm Apgar 10/10.
Epiloog
Nagu ikka tuleb vastsed ilmakodanikud riigivõimuasutuses legaliseerida-registreerida. Belgia seadused nõuavad vastusündinu registreerimist sünnijärgses vallavalitsuses. Kuna meie külas haiglat pole, siis enamus vastsündinuid on arvele võetud naabervaldades. Erandiks kodussündinud lapsed. Nii astus Nic reedel rahulikult üle kohaliku vallaviletsuse ukse. Esiteks pidi ta oma soovi sünni registreerimiseks veel kaks korda kordama. Seejärel vatasid kõik kolm kohalviibinud tädi ämmaemanda paberit ning tõdesid, et Nic täitsa õiges kohas. Ainult ainus pädev ametnik, kes selle protseduuriga kord kahe aasta jooksul tegeleb, oli lihavõttepuhkusel. Võeti siiski kõik paberid vastu ja lubati esmaspäeval helistada, kui paberid valmis on.
Minus on alati tekkinud segadust sõnapaar sünnituse kestus. Kui sünnituse lõpu osas saab suhteliselt üheselt kokku leppida, siis millal algab sünnitus? Ukuga puhkesid veed, aga veel vähemalt 5-6 tundi vaatasime Niciga eelmise päeva uudiseid ja tegime lolli nalja ilma igasuguse sünnitustegevuse märgita. Fay'ga ärkasin ma kolmapäeva hommikul pool kuus väikeste, aga raseda niigi erku und segavate valudega üles. Peale hommikusöôki taantus küll vaevu valu mõõtu välja andev tunne paljaks menstruatsioonipakitsuseks. Optimistlikus meeles luristasin ma vähemalt suure tassi nõmmliivateed ära.
Tavaline päev
Rõõmustades siiski selge igirasedaks mittejäämise märgi üle saatsin Nici tööle ja hakkasime Ukuga sidrunikooki tegema. Selgus, et sidrun st kollane apelsin on kaka, aga kakat sisaldav koogitäidis täitsa söödav. Peale pärastlõunast tuuri juurikapood-pagar-kingaparandaja hakkasid mu menstruatsioonivalud vähe regulaarsemat joont võtma. Kella kuue paiku hakkas Nic kodu poole tulema ning kogu tee püüdsime ära arvata, millal ma sünnitan ja kas peaks Uku õhtul vanaisa juurde asumisele saatma. Peale pikka kaalumist sai vanaisa omale õhtusöögikaaslase ja -lõbustaja.
Ebatavaline öö
Õhtu kujunes täiesti rutiinseks. Sõime, vaatasime Champions League (Milano võitis vähemalt osaliselt teenimatult Bayerni 2:0). Peale jalkat otsustas Nic magama minna, mina oma magamisvõimes kahtlesin ja jäin üles majapidamistöid tegema. Vann sai puhtaks, nõud masinast kappi jne - tõeline kartulivõtjast eesti naine. Südaööst alates hakkas väsimus peale tulema ja nii ma veel täiesti talutavate valude vahepeal lasin silma looja, vahel magasin lausa mõne valu maha tukastades pool tundi järjest. Kella kolmeks oli tuhude vahe 5 minuti peale kahanenud ja ma pidin esimest korda hingama. Vanni soliseva vee peale ärkas ka Nic üles ning tuli olukorda uurima. Ta hakkas ka tungivalt nõudma, et ma Catherine'ile helistaks. Ma püüdsin asjaga venitada, sest mina hindasin avatust 3-4 cm. Omast arust polnud ma veel valutama hakanudki. Pool neli tuli siiski ühiskondlikule survele alistuda ja poole tunni pärast oli Catherine kohal. Raske oli oma kõrvu uskuda, kui Catherine avatuseks 8 cm mõõtis.
Soe vesi oli mõnus, aga tavaline vann vähe kitsavõitu, et ennast seal täiesti vabalt liigutada. Järgmiseks korraks kavatsen ma sünnitusvanni üürida. Vana hea suur maakera-pall oli igastahes mõnusam. Kuna mu eelmisest haiglasünnitusest ilustas mind lahklihalõige, siis oli juba varem kokku lepitud, et püüame rebendite vältimimseks horisontaalse asendiga väljutust venitada. Tegelikkuses tuli preili Dünamiit viienda pressiga nagu väike rakett. Jala-käehoidja rollis Nic hindas etteastet tähelepanuväärseks. Kõigepealt tekitas sobiva pidulikkuse sillerdav purskkaev e puhkenud veed. Seejärel lupsas välja pea ja kohe käigu pealt keerav kere järgi. Väike printsess ei jõudnud ennast lootekotistki välja saada e Fay sündis õnnesärgis. Pressidega mittekaasaminemine mul välja ei tulnud ning vana arm rebenes natuke. Veerand tunniga lõppes tuksumine nabanööris ning vastne topelt-paps lõikas nööri läbi. Platsenta sündis pea vahetult otsa ning ootab sügavkülmas uue kodu valmimist.
Lõpuks kokkuvõtvad numbrid raamatupidaja- ja statistikuhingedele: 3580 g 52 cm Apgar 10/10.
Epiloog
Nagu ikka tuleb vastsed ilmakodanikud riigivõimuasutuses legaliseerida-registreerida. Belgia seadused nõuavad vastusündinu registreerimist sünnijärgses vallavalitsuses. Kuna meie külas haiglat pole, siis enamus vastsündinuid on arvele võetud naabervaldades. Erandiks kodussündinud lapsed. Nii astus Nic reedel rahulikult üle kohaliku vallaviletsuse ukse. Esiteks pidi ta oma soovi sünni registreerimiseks veel kaks korda kordama. Seejärel vatasid kõik kolm kohalviibinud tädi ämmaemanda paberit ning tõdesid, et Nic täitsa õiges kohas. Ainult ainus pädev ametnik, kes selle protseduuriga kord kahe aasta jooksul tegeleb, oli lihavõttepuhkusel. Võeti siiski kõik paberid vastu ja lubati esmaspäeval helistada, kui paberid valmis on.
Thursday, April 12, 2007
12.04.2007
... kell 5.30 sündis väike tüdruk Fay omas kodus emme, issi ja väikese suure venna suureks rõõmuks.
Tuesday, April 10, 2007
Rasedusväsimus
Kui olla selline elevanttüüpi rase, siis varem või hiljem hakkab rasedus üle viskama. Üheksa kuud on tore, aga elevantsi moodi 22 kuud rase olla ei taha.
Estieks hakkab rasedus painama puht füüsiliselt. Ilgelt tüütu on kingi jalga panna suure "oehh!" saatel. Can-cani ei saa hästi tantsida jne. Lisaks on harjumatu, et kui sa püüad kuskilt külg ees läbi pugeda, siis jääd hoopis kitsikusse, ei ole harjunud külgprofiilis laiem olema.
Teiseks on tüütud küsimised stiilis "ühes tükis?". Mamps küsib juba iga päev, kas ma midagi tunnen. Ei tunne, Catherine kontrollis täna ettevaatlikult, kõik on kinni. Loodetavasti mitte just naelutatud.
(Tegelikult on alaseljas imelik tunne... ;)
Estieks hakkab rasedus painama puht füüsiliselt. Ilgelt tüütu on kingi jalga panna suure "oehh!" saatel. Can-cani ei saa hästi tantsida jne. Lisaks on harjumatu, et kui sa püüad kuskilt külg ees läbi pugeda, siis jääd hoopis kitsikusse, ei ole harjunud külgprofiilis laiem olema.
Teiseks on tüütud küsimised stiilis "ühes tükis?". Mamps küsib juba iga päev, kas ma midagi tunnen. Ei tunne, Catherine kontrollis täna ettevaatlikult, kõik on kinni. Loodetavasti mitte just naelutatud.
(Tegelikult on alaseljas imelik tunne... ;)
Sunday, April 08, 2007
Saturday, April 07, 2007
Rasedad lihavõtted
Esiteks günekoloog pani jälle mööda oma 6. aprilliga. Tegelikult ei uskunud ma seda kunagi. Jo-Catherini 9. aprillini on veel paar päeva aega. Aga mu sisetunne ütleb, et ma saan teisipäeval veel Catheriniga kohata. Kuigi vahel tundub, et seekord nagu mingid libavalude moodi asjad mul on, ristluudesse lööb kerge pinge sisse. Või on see hoopis mu suur kõht, mis kehva selga painab, sest ussipatja kohendades ebamugavus kaob...
Teisalt ei saanud ma esimest korda Nicilt mingit kommentaari, kui ma kahe suure tulbikimbuga koju vajusin. Tavaliselt olen ma ikka kuulnud, et tulbid on Hollandist vms. Nagu ma ei teaks, aga mulle on tulbid alati väga meeldinud oma minimalistliku "disaini" poolest. Samas ma armastan neid külluslikus koguses vaasi torgata.
Teisalt ei saanud ma esimest korda Nicilt mingit kommentaari, kui ma kahe suure tulbikimbuga koju vajusin. Tavaliselt olen ma ikka kuulnud, et tulbid on Hollandist vms. Nagu ma ei teaks, aga mulle on tulbid alati väga meeldinud oma minimalistliku "disaini" poolest. Samas ma armastan neid külluslikus koguses vaasi torgata.
Tuesday, April 03, 2007
Kõht kasvab
Peab tõdema, et esmaspäeval alanud kodune elu on märksa väsitavam kui töine. Koristamine kipub juba konti murdma ja Uku ratta järgi lidumine võtab võhmale.
Murelaps vererõhk küll püsib õnneks normis, aga Catherine eile suurt lootust lähima nädala jooksul uuele ilmakodanikule ei andnud. Kuigi Ukuga ütles günekoloog ka, et kohtume järgmine nädal, aga kohtusime hoopis järgmine päev. Pigem oma hing sosistab tüdrukutirtsule, et oleks aeg vaikselt sündimisele mõtlema hakata. Mingeid märke tähtsa sündmuse saabumisest pole, kuigi eelmine kord sündis väike väänik "lambist". Viimane aeg veel kihlvedusid sõlmida - kas tuleb lihavõttelaps või mitte?
Murelaps vererõhk küll püsib õnneks normis, aga Catherine eile suurt lootust lähima nädala jooksul uuele ilmakodanikule ei andnud. Kuigi Ukuga ütles günekoloog ka, et kohtume järgmine nädal, aga kohtusime hoopis järgmine päev. Pigem oma hing sosistab tüdrukutirtsule, et oleks aeg vaikselt sündimisele mõtlema hakata. Mingeid märke tähtsa sündmuse saabumisest pole, kuigi eelmine kord sündis väike väänik "lambist". Viimane aeg veel kihlvedusid sõlmida - kas tuleb lihavõttelaps või mitte?
Monday, April 02, 2007
Värske jalgrattaomanik
Uku on meil värske jalgrattaomanik. Küsimus on ainult selles, kas Kirsipuu või Bonen.
Peale väikest põntsu kannab väntjalg ka toas kiivrit:
Sest kunagi ei või ju teada, millal sa diivani pealt alla kukud:
Peale väikest põntsu kannab väntjalg ka toas kiivrit:
Sest kunagi ei või ju teada, millal sa diivani pealt alla kukud:
Subscribe to:
Posts (Atom)
