Economist pani seekord päris täppi kirjutades Eesti hallist ja intellektuaalselt piiratud valitsusest. Vähemalt välispoliitiliselt on nad mitte lühinägelikud vaid lausa pimedad.
Va pronksist poissi oleks saanud muudmoodi likvideerida(, kui kujust oleks üldse olnud vaja lahti saada). Igasuguste ebameeldivate konfliktsete tegude puhul on vorm väga oluline. Just hiljuti jooksis telekast dokumentaalseeria Lähis-Idast, kus ühes saates rääkis hollandlaste pikaajaline korrespondent Israelis juutide-palestiinlaste konfliktist Lääne meedia vaatepunktist. Puhtalt peeerr vaatepunktist, miks juudid märksa rohkem eetriaega ja ka sümpaatiat saavad. Juudid ajavad oma asja "kultuurselt" - Sharon istub kodust raamatukogu meenutavas interjööris, räägib rahulikult heas inglise keeles. Palestiinlased jõuavad teleripilti kiveloopivate jõmpsikatena, Arafat seis tavaliselt vabas õhus, kriiskas ja vehkis kätega ümbritsetuna hambuni relvastatud gängist. (Mind üllatas lisaks fakt, et ta ei rääkinud kuigi head inglise keelt, vaid üks gängi liige täitis sageli ka suflööri rolli!)
Eesti valitsus paneb pronkspoisipoliitikaga Arafati. Või Kalevipoega, kes siili ära kaotanud. Selle kujukese oleks saanud minema toimetada näiteks uue mälestusmärgi rajamise käigus. Ehk enne oleks mõistlik olnud teha uue mälestusmärgi plaanid ja siis minna kraanaga kohale. Rohkem juute valitsusse. :) Praegusel juhul pole ime, et Euroopa uudistes kipub neonatslik mekk asjale manu tulema. Ikka serviti, kallis Andrus!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Ah, et siis sellised asjad levivad välispressi.
Tead, et tegelikult lõhuti pool vanalinna maha venelaste poolt ja siis otsustas valitsus, et kui valge telk nii mõjub siis võiks poisi sealt juba minema viia.
Kõik oli väga ilusti kavandatud, aga venelastel oli vaja lõhkuda ja varastada. KAhju,et seda välispressile keegi ei vahenda.
Vaata varguste pilte.
www.postimees.ee
tuvasta.politsei.ee
delfi.ee
pronkspoiss ju ei vaja ei hugo bossi, ega armani riideid või varastatud lilli ja muud kraami.
kahju lgeda, et asi sealtpoolt nii paistab. kui sa oleksid ise üle elanud selle äreva öö kodus teleka ees, hinges selline viha vene rüüstajate vastu...ja teha ei saanud mitte midagi. :´(
ja hommikul kuuldes, et pronksmees on teisaldatud...see täitis vähemalt minu hinge rahuga. mulle tundus, et enam paremat aega selleks olla ei saanud.
muidugi, õige aeg oleks olnud aastate taga, vähemalt eelmisel suvel oleks võinud viia see kuju sealt minema. aga ma olen kindel, et see pronksjunn on vqaid ettekääne. SEE oleks sündinud millalgi niikuinii.
sille
Inimesele Lääne-Euroopast seostub II maailmasõja tulemus ennekõike võiduga natsionaalsotsialistide üle nii Saksamaal, Itaalias kui Hispaanias. Ehk iga kujuke, mis kasvõi kaudselt seotud nimetet sõjaga, on ka võidu sümbol natsismi üle. Kindlasti võib siin juba nn vahetust kogemusest alustada - Venemaa, Nõukogude Liiduga on siiski kokkupuuted märksa väiksemad olnud.
Ma olen sellest lääne inimese mõnevõrra kallutatud, üheülbalisest maailmapildist tegelikult juba kirjutanud (http://molgutused.blogspot.com/2007/02/vabastaja-anastaja-terrorist-ja-saatan.html). Kindlasti on kõvahäälses kuulutamises, et II maailmasõja lõpp pigem okupatsiooni alguse sümbol on omamoodi erakordsust ning saab ehk rohkem tähelepanu. Lihtsalt sellise ajaloolise vaate tutvustamiseks saab paremaid meetodeid kasutada ja vaieldamatult peaksid noored Ida-Euroopa riigid teavitustööd tegema.
Post a Comment