Kosmonautikapäeva maised e kodused juhtumised - kuidas Fay ilmale tuli

Proloog

Minus on alati tekkinud segadust sõnapaar sünnituse kestus. Kui sünnituse lõpu osas saab suhteliselt üheselt kokku leppida, siis millal algab sünnitus? Ukuga puhkesid veed, aga veel vähemalt 5-6 tundi vaatasime Niciga eelmise päeva uudiseid ja tegime lolli nalja ilma igasuguse sünnitustegevuse märgita. Fay'ga ärkasin ma kolmapäeva hommikul pool kuus väikeste, aga raseda niigi erku und segavate valudega üles. Peale hommikusöôki taantus küll vaevu valu mõõtu välja andev tunne paljaks menstruatsioonipakitsuseks. Optimistlikus meeles luristasin ma vähemalt suure tassi nõmmliivateed ära.

Tavaline päev

Rõõmustades siiski selge igirasedaks mittejäämise märgi üle saatsin Nici tööle ja hakkasime Ukuga sidrunikooki tegema. Selgus, et sidrun st kollane apelsin on kaka, aga kakat sisaldav koogitäidis täitsa söödav. Peale pärastlõunast tuuri juurikapood-pagar-kingaparandaja hakkasid mu menstruatsioonivalud vähe regulaarsemat joont võtma. Kella kuue paiku hakkas Nic kodu poole tulema ning kogu tee püüdsime ära arvata, millal ma sünnitan ja kas peaks Uku õhtul vanaisa juurde asumisele saatma. Peale pikka kaalumist sai vanaisa omale õhtusöögikaaslase ja -lõbustaja.

Ebatavaline öö

Õhtu kujunes täiesti rutiinseks. Sõime, vaatasime Champions League (Milano võitis vähemalt osaliselt teenimatult Bayerni 2:0). Peale jalkat otsustas Nic magama minna, mina oma magamisvõimes kahtlesin ja jäin üles majapidamistöid tegema. Vann sai puhtaks, nõud masinast kappi jne - tõeline kartulivõtjast eesti naine. Südaööst alates hakkas väsimus peale tulema ja nii ma veel täiesti talutavate valude vahepeal lasin silma looja, vahel magasin lausa mõne valu maha tukastades pool tundi järjest. Kella kolmeks oli tuhude vahe 5 minuti peale kahanenud ja ma pidin esimest korda hingama. Vanni soliseva vee peale ärkas ka Nic üles ning tuli olukorda uurima. Ta hakkas ka tungivalt nõudma, et ma Catherine'ile helistaks. Ma püüdsin asjaga venitada, sest mina hindasin avatust 3-4 cm. Omast arust polnud ma veel valutama hakanudki. Pool neli tuli siiski ühiskondlikule survele alistuda ja poole tunni pärast oli Catherine kohal. Raske oli oma kõrvu uskuda, kui Catherine avatuseks 8 cm mõõtis.

Soe vesi oli mõnus, aga tavaline vann vähe kitsavõitu, et ennast seal täiesti vabalt liigutada. Järgmiseks korraks kavatsen ma sünnitusvanni üürida. Vana hea suur maakera-pall oli igastahes mõnusam. Kuna mu eelmisest haiglasünnitusest ilustas mind lahklihalõige, siis oli juba varem kokku lepitud, et püüame rebendite vältimimseks horisontaalse asendiga väljutust venitada. Tegelikkuses tuli preili Dünamiit viienda pressiga nagu väike rakett. Jala-käehoidja rollis Nic hindas etteastet tähelepanuväärseks. Kõigepealt tekitas sobiva pidulikkuse sillerdav purskkaev e puhkenud veed. Seejärel lupsas välja pea ja kohe käigu pealt keerav kere järgi. Väike printsess ei jõudnud ennast lootekotistki välja saada e Fay sündis õnnesärgis. Pressidega mittekaasaminemine mul välja ei tulnud ning vana arm rebenes natuke. Veerand tunniga lõppes tuksumine nabanööris ning vastne topelt-paps lõikas nööri läbi. Platsenta sündis pea vahetult otsa ning ootab sügavkülmas uue kodu valmimist.
Lõpuks kokkuvõtvad numbrid raamatupidaja- ja statistikuhingedele: 3580 g 52 cm Apgar 10/10.

Epiloog

Nagu ikka tuleb vastsed ilmakodanikud riigivõimuasutuses legaliseerida-registreerida. Belgia seadused nõuavad vastusündinu registreerimist sünnijärgses vallavalitsuses. Kuna meie külas haiglat pole, siis enamus vastsündinuid on arvele võetud naabervaldades. Erandiks kodussündinud lapsed. Nii astus Nic reedel rahulikult üle kohaliku vallaviletsuse ukse. Esiteks pidi ta oma soovi sünni registreerimiseks veel kaks korda kordama. Seejärel vatasid kõik kolm kohalviibinud tädi ämmaemanda paberit ning tõdesid, et Nic täitsa õiges kohas. Ainult ainus pädev ametnik, kes selle protseduuriga kord kahe aasta jooksul tegeleb, oli lihavõttepuhkusel. Võeti siiski kõik paberid vastu ja lubati esmaspäeval helistada, kui paberid valmis on.