Ma olen seda trafaretset ütlemist "kõik on mõtlemises kinni" päris palju kuulnud. Öökimaajav fraas, aga sellest ei saa muidugi midagi paikapidavuse kohta järeldada. Ma täitsa usun, et mõtetega saab mägesid liigutada. Ma kardan, et vahel rohkemgi kui fraasi sagedased kasutajad. Mul on lihtsalt praktilised kogemused. Näituseks Fay olin ma oma mõtetes juba sadu kordi kodus ilmale toonud, kui ma veel reaalset rasegi polnud.
Siiani olen ma alati tõdemises, et kui midagi kõvasti tahta, siis see juhtub, tuge leidnud. Viimasel ajal aga paneb mõtte jõud mind ka kartma. Suurte muutuste keeristorm murdis Uku palavikuga maha. Kõrge palavikuga, ma registreerisin lausa 40.2. Vanni ta minna ei tahtnud, aga nõudis shokolaadikooki :), kuigi nägi väga äpu välja. Kunagi ma kuskilt (väga täpne viide, eksole?) lugesin, et haige olemise kergendamiseks tasuks teda mõtteis beebina kätel kiigutada. Oli see nüüd mõtetest või lihtsalt põletas organism viiruse "kõrgel tulel" kiirelt läbi, aga natuke jahmatama võttis küll järgmisel hommikul rübliku täiesti normaalne tuppasadamine: "Oi, ma tunnen ennast paaalju paremini."
Ma olen mitmeid kordi näinud unes Ukut arhitektnia, aga ma ei ole seda isegi Nicile maininud. Ja arhitekti kutse ei ole minu unelm, ma tahtsin väiksena moekunstnikuks või ornitoloogiks saada. Eile istusime me kahekesti diivanil ja jutt veeres elukutsetele. Ma muuhulgas uurisin, kelleks Uku saada tahab. Politseinik, tuletõrjuja ega kosmonaut ei tulnud kõne alla. "Ma hakkan maju joonistama." Mingit mitteparanormaalset seletust mu haugimälust leida ei õnnestu. Ja nüüd ma elangi teadmises, et tuleb ette vaadata, mida oma lastest mõtled.
2 comments:
Minu meelest võib ikka sedapidi ka olla, et ema "tunneb lapse ära". Et laps nö ütleb emale mingil telepaatilisel viisil, mis on tema jaoks oluline nt keskkonna mõttes ja siis ema teabki, et sellele lapsele on vaja seda. Minu tütrele nt on vaja printsess-olemist. Ma ise sellesse varem väga soosivalt ei suhtunud, aga nüüd ma saan aru, et ta seda vajab. Võibla tean isegi seda, et miks.
Ma arvan, et kui ema tähelepanu on lapse juures, siis ta lihtsalt püüab need sõnumid kinni. Ma olen vahel ka teiste inimeste nö sõnumeid kinni püüdnud - nende, kellega olen väga lähestikku olnud. Aga täiskasvanud inimest me oma mõtetega ju enam nii väga ei mõjuta?
Su jutus on täitsa iva sees. :) Tõenäoliselt on see nn kahesuunaline tee, lapsed õpetavad vanemaid ja vanemad lapsi.
Lähedased täiskasvanud mõjutavad teineteist vahel päris otseselt, eks sama võib mõtete tasandil ka olla. Sest nii lapsed kui lähedased täiskasvanud tahavad armsatele inimestele oma ümber head meelt teha ja nende soove täita.
Post a Comment