Mul oli kunagi lasteaias peika Priit. (Tegelikult me elasime lähestikku ja vanemad töötasid koos Mustamäe mändide all.) Priidu suur kirg oli dinosaurused, me käisime ka teineteisel külas ning kõigist ettevõtmistest meenub mulle Priidu maalitud suur rasvane sinine brontosaurus. Kusjuures minu isa andmetel, kes kohtab vahel Priidu isa, ei ole Priit tänapäevalgi väga kaugel dinosaurustest, nimelt studeeris ta bioloogiat ning tegeleb biokeemiaga.
Ma ei tea, kas see on mingi ealine iseärasus või lihtsalt kokkusattumus, aga mu elus on jälle üks paadunud dinosaurusefänn. Uku tuli esimesel päeval koolist koju ning ma sain teada, et Winnie Puhhi klassis on oranz dinosaurus. Eile poes valis ta kõigist DVDst just dinosauruse oma välja, kuigi meil üks dinosauruse plaat juba on. Meil on neli dinosauruse raamatut. Me joonistame valdavalt dinosaurusi. Magama minnes võetakse lisaks mõmmile kaks kummist dinosaurust voodisse. Üldse on suuremaid-väiksemaid dinosaurusi meil esinduslik kollektsioon. Ja nii juba pool aastat, mis väikese inimese elus on pikk aeg.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Ma pakun, et dinosaurused on ealine iseärasus. Minu laps ja tema sõbrad läbisid selle etapi 5-6-aastaselt. Enne seda oli Thomas the Tank Engine ja pärast seda tuli Star Wars.
Post a Comment