See oli nimelt suurim uudis eilsel lastevanemate koosolekul. Ainus paar klassis ja üks on muidugi Uku. Hahhaa, Marieke ja Uku.
Üldiselt on imelikke lapsevanemaid, kes ei luba oma lapsel hüpata, joosta jms teha. Ma saan aru, et laps ei tohi mõnda asja süüa vms, aga laps võiks ju laps ikka olla. Huvitav palju võõriti pilke ma saaks, kui ma tunnistaks, et Uku kukkus eelmine nädalavahetus ukerdades väikesesse tiiki ja ma üldiselt ei näe selles suuremat draamat. Tiik oli madal, ma hoidsin Ukul silma peal, aga living on the edge... Mõned asjad lihtsalt peab oma tagumiku peal järgi proovima.
Teine elevust tekitav uudis oli arvutiõpetus. Nimelt hakatakse väikestele marakrattidele hiireklõpsutamist õpetama. Karta on, et Uku tõeline hiilguse tund on tulemas. Tänu papsi katsejänese staatusele on klikkimine kindlalt käpas. Peab õpetajat hoiatama, mida kakamängu all silmas peetakse.
Lõppeks oli päris üllatav, et Uku ainus "segavereline" oma klassis, vähemalt nimede ja kohal olnud lapsevanemate järgi rohkem muulasi pole. Eelmine aasta oli veel neegripoiss Nicolas, kellel küll mõlemad vanemad täitsa valged, suur sõber.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Hakkasin just kirjutama, et ma ka pole kunagi nendest aru saanud, kes keelavad turnida-ronida-hüpata ja hiljem imestavad kuidas küll lapsest nannipunn kasvas, kui kõrvaltoast kostus kolinat - meie Ronja kukkus kappi otsast alla :P Ideaalne ajastus.
Üldiselt ma arvan ka, et kui päris eluohtlik ei ole, siis lasku aga käia. Tegelikult on ju päris lõbus, kui väike ahvike korraldab nukkude ja enda vahel laualt diivanile hüppamise võistluse või hüppab batuudilt ukselingi külge sõitu tegema jne. Las tasakaal, osavus ja kõik muu areneb pealegi.
Venna vaatab ja õpib, ühel päeval ma juba avastasin ta poolel teel üle diivani seljatoe - otsetee laua juurde, mida õde alati kasutab :)
Ehh, näägutada ma ei viitsi :) Kui ikka tõsi taga, siis ma röögatan täiega. Nagu siis, kui ta võtab sahtlist noa ja tahab sellega vehkida vms, aga üldiselt ühest korrast piisab.
Post a Comment