Pullerits on uue artikliga maha saanud. Pealkiri pani mind igatahes mõtlema hoopis laiemalt. Minu arust ei puuduta eesti keele kängumine sugugi ainult välismaale putkanute vähemust. Keel ei ole ainult võime "palun, mulle üks õlu!" tellida. Kui ma mõned aastad tagasi Eestis doktoriprojekti peale mõtlema hakkasin, siis minu üks mentor ütles üheselt, et töö tuleb inglise keeles kirjutada. Aastaid tagasi avaldasid mu kaasdoktorandid õppeplaani täitmiseks muuhulgas artikleid Äripäevas. Naerukoht. Sest eesti keeles pole suurt kuskil mujal avaldada. Ehk teaduslikke artikleid emakeeles treida on praktiliselt sahtlisse kirjutamine. Nutukoht. (Tegelikult kehtib see paljuski ka 20-miljoni keele hollandi keele kohta.)
Aga kakskeelsete perede teemal. Tundub, et mul on kodus ebatüüpiline meeselement :) Meil pole eesti keele rääkimisega probleeme kunagi tekkinud. Nici auks peab tunnistama, et kolme aastaga on ta vaikselt päris korraliku passiivse eesti keele omale külge pookinud. Kui aru ei saa, siis küsib ja tõlke on meil juba kaks. Lisaks pidime me see aasta tegema valiku, kas eestlaste või flaamlaste jõulupidu. Nic vastas, et läheme eestlaste peole. Loomulikult. :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Ai-ai-ai, lugesin täna su blogist jõulupeo kohta ja leidsin siis Eesti Maja lehelt ka. Olen tegemistesse uppunud, aga sellele peole oleksime küll tulnud :-(
Post a Comment