Kevad lööb pähe

Igal rahval on omad kiiksud. Ehk Coca-cola lightile on lisaks ummistunud torude lahtileotamisele leitud teine kasutusvaldkond - mentosepurskkaev. 1360 studenti võtsid Leuvenis ette ja tegid lausa Guinnessi rekordi ära. Teen pikal nädalavahetusel järgi. Kuna maja eest on meil nüüd täieliselt makstud, siis muuks purskkaevuks ega kallimaks meelelahutuseks hetkel niigi raha pole :) (Loodetavasti saame homme võtmed kätte.)

Teine kiiks on va ekspressbaari reklaamtabloo. Seisin valgusfoori taga ja lugesin nende sortimenti. Verse jus! Oehh, tüüpiline flaam, ei suuda otsustada, kas rääkida hollandi keelt või prantsuse keelt, ning siis räägib kompromissina mõlemat. Ja imestab, et tast aru ei saada :)

Fotojaht: linn

Eestlase ja belglase linnastandardis esineb olulisi erinevusi. Iga eestlane ütleks, et ma elan linnas, tegelikult olen ma külaelanik. Ainult "külas" elab natuke rohkem inimesi kui Haapsalu linnas. Lisaks pole Antwerpenist sõtma hakates eriti aru saada, kus küla alguse saab. Linna-külapiiri silt on ühe keskmise tänava otsas natuke põõsastunud olekus.

Pilt on siiski päris linnast. Näitab ilusti ära ka flaami talupoegliku hinge - katusekorteri omanikud püüavad ikka omale aia kujundada. Tegelikult tean ma ühte penthouse-elamist, kus peetakse kitsi ja kanu. Keset Antwerpenit kaheksandal korrusel võib naisele öelda, et lähen panen kitse vähe edasi :). Kahjuks ei saa seda ilma tuletõrje abita hästi kaamerasse püüda.

Keskpankade domeenilaiendid

Keskpangad on tähtsad istitutsioonid ja kannavad endas sageli (oma)riikluse sümboli väärikat koormat. Seepärast on ootuspärane, et Belgia keskpanga veebilehe laiend on .be, rootslastel .se jne. Peale tulutut eestipank.ee otsimist tegin ühe välkuuringu ning Euroopa Liidus on kaks "imelike" domeenilaienditega kekskpanka:
1. Malta, kus keskpank kannab laiendit .org, ja
2. Eesti, kus kekskpanga lehe laiend on .info.

.org veel, aga .info? Mingi Keenia rahapesukontor, vä? Mis sel .ee-l viga on? Ikkagi e-country :D Õnneks ei saa Eesti Panga lehele ette heita info puudumist.

Fotojaht: Märg

- Kuule, see oli küll vähe kehvake vise. Ei miskit plärtsu ja kivi kukkus peaaegu varbale. Vaata nüüd hoolega, ma näitan ette, kuidas peab!
- Ooo... OK, võtan kivi, kõvasti hoogu ja viskaaaaaan!

Üheaastane!

Eile oli mul sünna. Emps ja paps tõid mulle suuuuure kingi. Üldiselt oli kink juba pakis väga tore, sest selle najal sain ma püsti seista ja tähtsat nägu teha. Ja, ma seisan igal võimalusel. Ühe käega pean siiski kindluse mõttes kinni hoidma. Mööbelkõnnin.

Venna pesi mu hambaid ka. (Ärge küsige minu käest, miks vennal talvemüts peas on, ta on lihtsalt hulluke.) Ja siis tulid bompa ja Mieke. Ning pidu läks lahti. Alustuseks võtsime kingi lahti. Suurest kastist tuli välja nukuvanker! Väga kihvt! Ma kõndisin terve õhtu ringi. Peaaegu, eks? Kui ma ära väsisin, siis me avastasime, et tegemist ei ole ainult nuku-, vaid ka beebivankriga. :) Multifunktsionaalne, ütles emps.

Lõpuks sai küüslauguspagetit. Magustoiduks pahupidi banaanikooki. Nämmmm... Emps-paps muudkui seletasid bompa-Miekega, generatsioonidepaktist ja muudest hästi pikkadest sõnadest, ma pistsin vahel ka suure "Ooo!" või "kijk!" vahele, aga tegelikult oli mul nii palju oma kingiga tegemist, et polnud suurt aega poliitikast padrata.

Fotojaht: kollane

Me oleme ühes asjas tüüpiline flaami pere, nimelt ehitame omale maja. (Tegelikult laseme ehitada, muidugist.) Aia osas me, vähemalt veel, väga tüüpiline flaami pere ei ole. Belglaste aiad on vahel täitsa ahhetamapanevad, kusjuures aed võib vabalt taskurätisuurune olla.

Need kollased pildid on tehtud eile "objektil" ja meie stiil on metsik. See eest tegutseb noorte loodussõprade klubi aktiivselt. Eilne saak oli sõber Woud, kes tavainimeste jaoks kannab nime nälkjas. Sõber toodi me korterikoju, kuigi ma ei ole täna hommikul enam päris kindel, kas ta seal topsis lehtede ja mulla all veel olemas on.

Koolikontakt

Kui kool kutsub vestlust vanematega vanematekontaktiks, mis ilusamas emakeeles võiks kõlada kui kohtumisõhtu vanematega, siis mina võin ju oma mättalt vaadatuna sama asja koolikontaktiks kutsuda. Eile see siis toimus.

Üldiselt polnud asi väärt keel vestil mikroloengust kohtumisele tormamist. Ainus uus fakt, mis ma teada sain oli see, et juff (so õps) seikles pool aastat peale koolilõpetamist Aasias ringi. Ma arvan, et seda on natuke vähevõitu, eriti koosviibimise objekti silmas pidades. Ukul on viimane kuu aega uus õps, vana saatus on teadmata :) Ühest küljest ma saan aru, et kuu aja põhjal midagi lapse kohta öelda eriti, kui omal kogemusi napib, on raske.

Aga kellelgi meist oli kodutöö tegemata. Ja vanemad need ei olnud. Sest kaugelt nägin ma väga huvitavat paberit, kus oli paarikümne oskuse lõikes veel vana juffi poolt antud hinnang nii oktoobris kui ka veebruaris. Hinnang oli ilus värviline punane, oranz, kollane, roheline kasvava tugevuse suunal. Praegune juff ei osanud mulle isegi seletada, mida tähendab näiteks roheline laulmine - peab viisi? laulab hea meelega?

Kahjuks kadus see paber kiiresti vabandusega, et tema pole hindaja olnud, kui selgus, et mind ei huvita ainult, et see valdavalt roheline on, vaid ka rohelise tähendus. Häda sellistega... :) Ma ei usu, et tegemist puhtalt eelmise õpsi suvaga, kuna hindamise leht oli täiesti korralik trükitud ankeet, siis tõenäoliselt võttis ta aluseks mingi etaloni.

Tegelikult oli seal ka üks punane kastike, aga nii kaugele ma lugemisega ei jõudnud, et oleks vähemalt hinnatava kategooria teada saanud. Vean kihtla, et tegemist oli mingit sorti "tahan jäärapäiselt oma tahtmist" kastikesega. Muidugi on jäärapead tülikad, nad võivad vahel politseigi ukse taha tuua (vt eelmist sissekannet), aga eks ajapikku õpivad vähemalt vanemad pujääni mingil määral ohjama.

Lits ja pedofiil e toites stereotüüpe

Kunagi mainis Nic, et ta töökaaslase sõbrale organiseeriti poissmeesteõhtu Riias. Mina ei osanud sealt midagi pikantset leida: "Aaa, ilus vanalinn! Palju neoklassitsismi ja natuke Pariisi meenutav." Seejärel informeeriti mind tõsiasjast, et poissmeesteõhtu osalised sageli vanalinna ei näe ja töökaaslase naine pani oma mehe osalemisele kategoorilise veto.

Eile tuli mulle see seik jälle meelde. Nimelt aktuaalse dokumentalistika saates näidati Briti saarte noormeeste poissmeesteõhtut Riias. Irish lads in Riga. Vanalinna nad tõesti suurt ei näinud. Järgides "kaunist" Matroesjka's liini. Nii, et, kelle kurvastuseks, kelle rõõmuks, Põhjamaade Bangok on Riia.

Kahjuks ei kipu lääneeurooplased kolmel Balti riigil vahet tegema. Ehk mul juurdub järjest enam sisse harjumus alustada oma päritolu selgitamist faktiga, et ma saan soome keelest aru. Või ütlen lihtsalt, et tulen põhja poolt natuke kaugemalt kui Holland.

Aga nüüd päeva paari teise poole juurde. Nic rabas terve nädalavahetuse tööd teha. Pühapäeva õhtupoolikuks sai leht valmis ja poisid läksid tunniks-paariks välja uitama. Kahjuks sai pühapäevaga ka koolivaheaeg läbi ning Uku tuli hommikuse Vana-Kreeka draama ennetamise programmi raames mõistlikul ajal magama panna.

Kolm tundi porilombis tuiamist oli maksimum. Ukul oli asjaolude sunnil tõsine papsi-defitsiit ja ta loobus igasugusest kooperatsioonist kojuminemise osas. Seisis oksad laiali lombis ega liikunud kuhugi. Nic läks natuke eemal oleva autot lähemale ajama, et väänkael lihtsalt sülle võtta ja autosse laadida. Samal ajal parkis oma autot vanem daam. Nic sõitis ligemale, astus autost välja ja toppis protesteeriva Uku autosse. Kena pilt daamil, kas pole?

Kodus tagasi hakkas paps peale õhtusööki Ukut voodisse panema. Kaisukas Part oli kadunud. Nic läks seda autost otsima. Tänavast sõitis alla politseiauto ja keeras maja ette... Eeskujulik naabrivalve! Arreteerimiseks ei läinud :), kuna Uku tegi akna ees tuuleveskit, nägusid ja tibupoega e kõike, mida röövitud lapselt ei ootaks. Siiski tulid politseinikud üles vaatama, Uku pidi oma sini-kollase vihmajope ning kummikud ette näitama. Vähemalt avaldas kokkupuude politseiga nii palju muljet, et magamaminek toimus seekord rekordilise 10 minutiga.

Eelnevalt nähtud Letland-sletland filmi tasakaalustuseks ei saanud ma loomulikult jätta mainimata, et belglased on ju kõik pedofiilid :). Ja nii see päev ilkudes otsa sai:
- Slut!
- Pedofiel!

Janune auto

Astume hommikul varakult so on lausa 9 paiku uksest välja, et poodi minna. Ukul on veel hommikusöögist kukkel käes. Startides teeb auto kõva Piiiip!
Uku: Mis see oli?
Emps: Me peame bensiini minema võtma.
Uku: Aaaa, autol on janu.
Autopõnn Antost heietades jõuame tanklasse ja laseme paagi täis.
Uku: Järsku on autol nälg ka?
Ja valmistub oma kukklipoolikut bensupaaki toppima.
(Pildil elab Uku Räikkonenile kaasa.)

Fotojaht: Nohu

Eile õhtu juba avastasin, et kraan tilgub. Seetõttu tuli kallist laupäeva alustada torupoodide ründamisega. Nüüd pean jooseptootsilikult nentima, et näe, ära tõin! Tihendi. Ja peale fotograafi mängimist, tõmban ma torujüri tunked jalga.

Chicken run

Ma olen paar päeva mõelnud. Sellist meelte seisundit tuleb vahel ka kõige plontimatel ette, eksole. Nimelt mõlgub meeles üks 1. aprilli uudis, mis kahjuks polnudki aprillinali.

Belgia koduaia nurgas kasvatavate kanade munades on dioksiine 3-5 korda lubatust rohekm. Tõeline nael saabub aga selgitusega, et dioksiinid, dioksiinilaadsed ja lausa DDT riismed satuvad munadesse pinnasest! Kanad nokivad saastunud pinnast, kust mürgid jõuavad munadesse. Loogiline.

Ja mina tahaks kangesti kanu võtta. Kanadele saab kasvatada korraliku Wimbledoni muru, mis väidetavalt takistab neil ohtliku geoloogia tsooni jõudmast, aga mul on kodus kohe aastane marakratt, kes just eelmine nädal proovis lillepotist mullatoitu. Kui kanad labidat vast kunagi kasutama ei hakka, siis lastelt seda loota ei julge. Lastele ehitan tsementeeritud alusega tarandiku?

Ma korraks mõtlesin isegi Eestisse kolimisele, aga siis meenus üliintensiivse põllumajandusega NL ja fakt, et paljud uuselamurajoonid on just põldudele rajatud. Polegi kanadel nii ilmselget ohutut pelgupaika, kuhu kabujalu joosta.

Tegelikult häirivad mind tänaseni uudisest tehtud loogilised edasiarendused:
1. Tagaaia kanad söövad suures osas nn köögijäätmeid e peremeeste ülejääke. Bioloogiliste jäätmete lahenduseks jagasid vallavalitsused Belgias kunagi lausa tasuta tibupoegi. Mida me ise sisse sööme?
2. Minusuguse linnavurle silmis kanad siiski põhiosas mullatoidulised ei ole. Ehk kui selline väike pinnase osakaal toidulaual viib dioksiinide taseme munades üle normi, siis mis juhtub lehmade ja muude taoliste pudulojuste toodanguga?
3. Uuringutulemused avalikustati juba jaanuaris. Miks tekivad sellised uudised soovitusega mune poest osta just peale lihavõtteid?

Eestiteemaline pirin

Esiteks sain ma järjekordselt kinnitust oma arvamusele, et Kalevi kommid pole just gastronoomiline elamus. Ammugi ei saa ma aru sellest eeslaste Kalevi-patriotismist. Ma leidsin eile me jõulupakkide jäänused ja tarisin tööle kaasa.

Kirsimaitseline komm on lausa jälkus, sordikaaslased maandusid igastahes otsejoonelt prügikasti :( Kusjuures mulle kunagi marmelaadikommid maitsesid. Või polnud siis lihtsalt paremat võtta ning "Kasekese" ja kamashokolaadi kõrval kõlbasid küll? Sest sellest nostalgiahullusest ei saa ma samuti aru. Jubedus jääb jubeduseks ka 20 aastat hiljem. "Kasekesed" on mu sõbrad ning neid ma ei puutu. Ainult "Mesikäppadele" on keegi jõudnud enne mind käpa peale panna :)

Teiseks hakkan ma kõvasti urisema, kui keegi veel "Eesti läheb". Tahaks kohe säärest hammustada. No ei ole nii, Soome saab minna. Sõidetakse ikka Eestisse. Eestil ei ole lühikest sisseütlevat, selles osas oleme kehvemad. Aga alaväärsuskompleksist võiks siiski üle olla.