Eestlase ja belglase linnastandardis esineb olulisi erinevusi. Iga eestlane ütleks, et ma elan linnas, tegelikult olen ma külaelanik. Ainult "külas" elab natuke rohkem inimesi kui Haapsalu linnas. Lisaks pole Antwerpenist sõtma hakates eriti aru saada, kus küla alguse saab. Linna-külapiiri silt on ühe keskmise tänava otsas natuke põõsastunud olekus.
Pilt on siiski päris linnast. Näitab ilusti ära ka flaami talupoegliku hinge - katusekorteri omanikud püüavad ikka omale aia kujundada. Tegelikult tean ma ühte penthouse-elamist, kus peetakse kitsi ja kanu. Keset Antwerpenit kaheksandal korrusel võib naisele öelda, et lähen panen kitse vähe edasi :). Kahjuks ei saa seda ilma tuletõrje abita hästi kaamerasse püüda.
3 comments:
näh mul jäi Antwerpenis käimata, plaanisime Hildega, aga siis tuli see keemiatehase plahvatus, kus ta mehevend viga sai, ja kõik meelelahutuse tujud haihtusid suure mure taustal...
aga Belgia on ilus ja omamoodi...eks muljetan lähipäevil rohkem
Isegi suures Torontos on kõrghooneid, mille katusele istutatakse puid ning põõsaid. Ühe kooli katuselgi oli veel eelmisel aastal puud püsti pandud, kuid mul on tunne, et need kuivasid lõpuks ära. Ma ei arva, et nad just loomi seal kasvatama on hakanud :).
Meie Åkersberga (Rootsis) on vististi nagu väike linn eestlase jaoks, aga Stockholmi körval on see nagu kyla vöi alevik. Rongis piletit kysides öeldakse ikka "till stan" =linna , st. Stockholmi...
Väikestes mastaapides oleks nagu Tallinn ja Keila, vahemaa on kah umbes sama.
Post a Comment