Ma olen paar päeva mõelnud. Sellist meelte seisundit tuleb vahel ka kõige plontimatel ette, eksole. Nimelt mõlgub meeles üks 1. aprilli uudis, mis kahjuks polnudki aprillinali.
Belgia koduaia nurgas kasvatavate kanade munades on dioksiine 3-5 korda lubatust rohekm. Tõeline nael saabub aga selgitusega, et dioksiinid, dioksiinilaadsed ja lausa DDT riismed satuvad munadesse pinnasest! Kanad nokivad saastunud pinnast, kust mürgid jõuavad munadesse. Loogiline.
Ja mina tahaks kangesti kanu võtta. Kanadele saab kasvatada korraliku Wimbledoni muru, mis väidetavalt takistab neil ohtliku geoloogia tsooni jõudmast, aga mul on kodus kohe aastane marakratt, kes just eelmine nädal proovis lillepotist mullatoitu. Kui kanad labidat vast kunagi kasutama ei hakka, siis lastelt seda loota ei julge. Lastele ehitan tsementeeritud alusega tarandiku?
Ma korraks mõtlesin isegi Eestisse kolimisele, aga siis meenus üliintensiivse põllumajandusega NL ja fakt, et paljud uuselamurajoonid on just põldudele rajatud. Polegi kanadel nii ilmselget ohutut pelgupaika, kuhu kabujalu joosta.
Tegelikult häirivad mind tänaseni uudisest tehtud loogilised edasiarendused:
1. Tagaaia kanad söövad suures osas nn köögijäätmeid e peremeeste ülejääke. Bioloogiliste jäätmete lahenduseks jagasid vallavalitsused Belgias kunagi lausa tasuta tibupoegi. Mida me ise sisse sööme?
2. Minusuguse linnavurle silmis kanad siiski põhiosas mullatoidulised ei ole. Ehk kui selline väike pinnase osakaal toidulaual viib dioksiinide taseme munades üle normi, siis mis juhtub lehmade ja muude taoliste pudulojuste toodanguga?
3. Uuringutulemused avalikustati juba jaanuaris. Miks tekivad sellised uudised soovitusega mune poest osta just peale lihavõtteid?
Friday, April 04, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
mulle su blogi meeldib ja loen huviga kõik postitusi :)
Ükspäev sa just kirjutasid, kuidas võtakse mingid andmed ja neid siis täiesti konteksti väliselt ajalehes suurelt paisutatakse ja nüüd lähed jälle õnge :))))
Aga ajakirjanikud tahavad ka elada .... ma siin ükspäev ka imestasin...
31.03 ajalehes oli kirjas kuidas meil see aasta oli ikka nii vähe tuludeklareerijaid... et ennustati ja loodeti rohkem...
Telekast näitas kõrvale, et näe kui palju inimesi tuleb viimasel minutil ja miks küll ometi...
ja siis üllatus, üllatus... 02.04 oli artikeel, kuidas tuludeklareerijaid oli palju rohkem kui eelmisel aastal, mis omakorda põhjustas jälle üllatust :)
Ma olen nüüd segaduses. Lugesin mõni aeg tagasi ühe teise blogi postitust (http://lapsuliblikas.wordpress.com/2008/01/29/mune-mune-kanakene-mis-siis-et-ulemine-naaber-kakab-pahe/) ja otsustasin sellest lähtuvalt, et hakkame rohkem kasutama võimalust naabermajadest mune osta, siis saab vähemalt kindel olla, et kanadel nokad alles ja ilmselt ei ole antibiootikume ka täis topitud. Nüüd siis loen siit, et need vabapidamismunad hoopis kehvemad.
Kõige parem on munasöömine lõpetada? :)
Ma otsisin isegi natuke va Rahvatervise Instituudi lehelt selle kohta. Seekord isegi pressiteada ei valetanud, oli tõesti uuring tehtud ja dioksiini tase keskmiselt üle normi. Aga ega uurijad muidugi kanade kodumullast proove ei võtnud. Nii, et see pinnase reostatuse ja kanamunade dioksiini taseme seos on minu jaoks natuke kohvipaksult ennustamine. Ja poes müüakse ka vabalt jooksvate kanade mune, kuidas siis need kõlbavad?
Ega kõik kodused munad muidugi ei ole mürgitet. Ja kõik poemunad vaevalt, et normile vastavad :) Ehk ennem, kui midagi suhu panna, lase aga kõik laborist läbi :)
Post a Comment