Üheaastane!

Eile oli mul sünna. Emps ja paps tõid mulle suuuuure kingi. Üldiselt oli kink juba pakis väga tore, sest selle najal sain ma püsti seista ja tähtsat nägu teha. Ja, ma seisan igal võimalusel. Ühe käega pean siiski kindluse mõttes kinni hoidma. Mööbelkõnnin.

Venna pesi mu hambaid ka. (Ärge küsige minu käest, miks vennal talvemüts peas on, ta on lihtsalt hulluke.) Ja siis tulid bompa ja Mieke. Ning pidu läks lahti. Alustuseks võtsime kingi lahti. Suurest kastist tuli välja nukuvanker! Väga kihvt! Ma kõndisin terve õhtu ringi. Peaaegu, eks? Kui ma ära väsisin, siis me avastasime, et tegemist ei ole ainult nuku-, vaid ka beebivankriga. :) Multifunktsionaalne, ütles emps.

Lõpuks sai küüslauguspagetit. Magustoiduks pahupidi banaanikooki. Nämmmm... Emps-paps muudkui seletasid bompa-Miekega, generatsioonidepaktist ja muudest hästi pikkadest sõnadest, ma pistsin vahel ka suure "Ooo!" või "kijk!" vahele, aga tegelikult oli mul nii palju oma kingiga tegemist, et polnud suurt aega poliitikast padrata.