Tegelikult ma meeleheitel ei ole, sest küürimistegevusega püüan ma ennast minimaalselt vaevata ning mõningasse kultuuri(loe: tolmu)kihti suhtun ma kui objektiivsesse paratamatusse. Aga kuna telekast ei tulnud eile midagi vähegi mõistlikku, isegi Belgia jalgpalli mitte :), siis tabas mind saiamasina nühkimise tuhin.
Peale tolmu ja sokolaadisõrmejälgede eemaldamist särab massin väljastpoolt. Sisse on aga aja jooksul tekkinud pruunikas kiht. Proovisin nõudepesuvahendi ja äädikaga. Punase veini äädikaga, kuna seda oli parasjagu 0.75-liitrine pudel võtta :) See noore keemiku katse tuleb tunnistada läbikukkunuks. Huvitav siiski, kas tuleks äädikamarki vahetada või mõnd muud keemilist ühendit otsida, millega üldse rohelised inimesed ahju küürivad või on neil kõigil pürolüüsahjud... Igastahes palgapaidlikkuse ja tööturu institutsionaalse raamistikuga saan ma palju paremini hakkama kui koduperenaiselike probleemidega.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment