Varahommik algas migreenihalo ja valutava kaelaga. Kell 11 päeval on ikka selline tunne, et alles hakkab valgeks minema. Ühtlane uduvihm paneb kõik villased jakid, sallid, tekid lamba järele haisema nii, et tahaks iga nurga peale panna shotiliku liiklusmärgi "Sheep, 3 miles".
Siiski tuleb naeratus huultele. Sest järsku, üle hulga aja, reastusid mu mõtteis kõik need küljed ja tükikesed, mis ta nii kalliks teevad. See kuidas me vaatame dokumentaali Kremlist ja ütleme kooris "Trotski", see, kui hästi ta lõhnab, kui hea on teda kallistada...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment