Viimane päev

Aasta viimasel päeval käisime lõpuks ka jõuluturul ära. Esiteks muidugi ei tunnistanud GPS hollandikeelset aadressi ja me tuletasime jupp aega prantsusekeelset - godverdomme, Brüssel on kakskeelne linn! Peab seda härrastele GPSi-treialitele meelde tuletama.

Aga turg oli nagu turg ikka. Ma ostsin poti magusat :) Mett nimelt! Ja platsil oli väga uhke karusell, kus Uku nõudis tiiru tegemist. Ja ainult obese, täpsemalt tiivulise Pegasuse, seljas! Lennukat uut aastat! Rakette tuleb meil see aasta virtuaalselt lasta, sest tormi tõttu suuremat tulevärki ei taheta lubada...

Lubaduste täitmine

Kunagi lubasin suure suuga Nicile ise leivateoga maha saada. Nüüd siis võtsin käsile, täna hommikul panin juuretise hakkama. Loodetavalt saab siis veel selle aastanumbri sees esimest leiba proovida. Karta on, et see nüüd superõnnestumine olema ei saa. Aga järgmine aasta täitsa omas kodus peaks juba korralik leivategu tulema :P

Kingirõõm

Viimane kord pidime Ukuga restoranis 6 korda tualetis käima põhjuseks mitte tõsised põiehädad, vaid lihtsalt suure WC erakordsus ja uudsus, siis jõulukingiks sai marakratt oma väikese prill-laua ja astme. Kingituse väärtust peegeldab suurepäraselt fakt, et ülejäänud pereliikmed sh rase mina tahan vahel hädas juba naabrite ukse taha minna. Meie WC on okupeerinud väike päkapikk, kes veedab seal pool päevast värskema lastekirjanduse ja reklaamidega tutvudes :)

Kui enam kannatada ei anna, tuleb väike kunstnik maalima meelitada. Häid jõule kõigile!

Tõelise jõulurahu algus

Käesolevaga tuleb tõdeda, et igasugune tüütu asjaajamine on ajatud ning jääb üle ainult oma kondid koju vedada.

Kingid on ostetud. Vähe, asjalikud ja summa ei küündinud mitte ligilähedalegi keskmise flaami 600 eurole. Kohe hea tunne - pole vaja enam poodi minna ja keskkonna suhtes sõbralik.

Lisaks jõusin ma tõdemusele, et hapukapsas-verivorst siiski see aasta jõululauale ei jõua. Raseda isud, mis teha :) Tegelikult hakkavad mul kõrvetised tekkima ning paljast rasvase hapukapsa mõttest lööb kõri tulitama. Seega sai pereparlamendis selline jõulumenüü kinnitatud:
Aperatiiv - Kreglingeri aastakäigu vahuvein (ma isegi ei teadnud, et Tasmaanias veini tehakse :)
1. käik - avokaado-kurgisalat värskete täisterakuklitega
Pearoog - pardifilee siidris ahjukartulite ja paprika-oliivi salatiga, Schlumbergeri pinot gris
3. käik - Belgia juustuvalik
4. käik - shokolaadikook, espresso-cappuccino.

Kus on mu diivan, pleed ja raamat?

Blogimine on intellektuaalne tervisejooks

"Bloggen is intellectueel joggen," ütleb ex Belgia Microsofti boss Bruno Segers tänases päevalehes, kui juttu tuleb blogimisest ja mõningasest järjepidevuse vajadusest selleks. Ta oli pea esimesi Belgia firma tippjuhte, kes pani blogi püsti veel siis, kui ta ametis oli. Ja nüüd peab loenguid teemal internetiturundus, user generated content ja firmade vajadus paidlikult reageerida maailmatrendidele. Mees teab, mis mees räägib, tema blogi saab nädalas umbes 15 tuh külastajat maailmas, kus hollandi keelt räägib umbes 21 miljonit inimest. Minu blogi nii 110-120 lugejat nädalas 1 miljoni eestikeelse inimese maailmas, aga ma pole ka isegi endine Eesti Microsofti boss :).

Aga tervisejooksu olen ma alti vihanud, pigem on blogimine ikka teatud ekshibitsionismi väljendus. Kuigi ma tõsiselt kahetsen, et varem päevikut pidama ei hakanud. Alati kui ma satun kedagi Belgia teemadel ahhetamas kuulma mõtlen, et kas mina ka selline paar aastat tagasi olin. Praegu tundub, et ei olnud, aga dokumentaalne tõestus kuluks ära.

Aga Belgia-Hollandi blogid teevad ilma - miskis blogide võistluses Weblog Awards hääletati Euroopa parimaks hollandikeelne retecool.com. Teise koha sai vähemalt natuke loogilisemalt inglisekeelne the Brussels Journal, mida toimetavad siiski ka hollandikeelsed inimesed :). Muuseas retecooli Foto Fuck Frijdag, kus presenteeritakse nädala parimaid fotoshopitud hiirekeerutusi, on vahel päris naljakas hollandi keelest midagi jagamatagi.

Mõttetud tsiteerijad ja tsitaadid

Kunagi üks majandusmõtleja (järsku lausa Mark Blaug) mainis, et Adam Smith on kõige enam ja kõige kohatumalt tsiteeritud majandusteoreetikust autor maailmas. Viimase nädala jooksul tundub tõesti nii.

Mida ühist on indiviidi huvidel "nähtamatu käe" peatükist ja mingil "liiderluse" meetodil... Et juhi võim töötab nagu turg või alluvad käituvad nagu turg? Siis me oleks kõik sündinud juhid :) Kas Machiavelli pole piisavalt seksikas? Kõige sagedamini tsiteerivad Smithi inimesed, kes ise pole teda lugenud. Aga selle mehe ja paljude teiste varajaste majandusteadlaste tööd täitsa tasuta netis kõlkumas (pole enam autoriõigustega kaitstud ju).

Kohtumine teise poolega

Nüüd olen ma oma ämmakate tiimi teise poole ka ära näinud. Catherine on täielik Karu Kati :), korduvalt tuli mulle meelde Ukuga nädalavahetusel vaadatud Mõmmi aabits. Asjast, st rasedusest, meil midagi suurt rääkida ei olnud, ma olen endiselt muretu rase, ainult jalakrambid piinasid vahepeal, aga magneesiumijooki luristades sain lahti, ja mu ajuainevahetuse häiretega migreeni kujul pole suurt midagi peale hakata.

Pigem kippus meie jutuajamine nihkuma hoopis lingvistilisse valdkonda. Pikemalt lobisedes ei õnnestu mul muidugimõista inimesi oma päritolu suhtes lollitada ja ikka küsitakse, kust ma pärit olen. Seega jõudsime me soome ja eesti keele täieliku ebamaisuseni ning kakskeelse pere naljadeni. Näiteks kuidas ma vaatan Ukuga kuud taevas ja seletan: "Vaata, kuuuuu!". Ja Uku vaatab ja teatab: "Nee, geen lehm!". Nimelt hollandikeelne lehm koe hääldub kui kuu ning see kera taevas pole mingi lehm. Siililegi selge. Igastahes naeris Catherine jupp aega, et Nic suudab perfektses eesti keeles öelda: "Palun mulle veel üks õlu!" Ellujäämine ikka kõigepealt :D

Jõulupidu nr. 2

Jõulupidu nr. 2 toimus tsirkuses. Nimelt korraldas Nici tööandja see aasta Sinterklaasi peo asemel jõulupeo ja seda tsirkuses. Tsirkuseetendus oli täiskasvanu jaoks suhteliselt mage. Häda ka selles, et mu kogemused-mälestused seotud rohkem Vene tipptsirkustega ja viimane külastus oli hoopis Cirque Soleil ehk maitse on "rikutud".

Lapsed aga vaatasid suud ammuli ja plaksutasid hea meelega kaasa. Kuigi mitte ainult Uku arvates oli toredaim atraktsioon eesruumis püsti löödud täispuhutavad kindlused ja koletised, kus sai hüpata ning karata. Ainus, mis veel tsirkusest järgmisel hommikul meenus, olid raudpallis ringisõitnud mootorrattad :) Ning see, et kommi sai ja kommi ka koju toodi. Seega pühapäev läks täie ette.

Kas me ärkasime täna ikka veel Belgias?

... oli minu hommikune esimene küsimus. Tundub küll. Kuigi eilne RTBF-i libauudis haakus suurepäraselt mu kaoseteooria loenguga, kus liblika tiivalöök tekitab troopilise tormi. Uudis jõudis ekraanile erakorralisena ja tekitas ennekõike valloonide seas paraja paanika. Sa võid olla aastaid töötu või majanduse überstruktureerimises täielik käpard, aga teade rahalehma surmast võtab põlvist nõrgaks :)

Iseenesest ei ole separatistlikud ideed flaamide seas mingi uudis, Vlaams Belangi programmis seisab see täiesti ühe punktnina ning ka eile ei jätnud deheer Dewinter oma kommentaaris mainimata, et on rõõmustav näha, et ka vallooni pool hakkab vaikselt tunnistama tulevast paratamatust. Ülejäänud nii prantsuse- kui hollandikeelsed parteid sumisevad nagu herilasepesa, prantsusekeelsed püüavad asju siluda, hollandikeelsed lubavad omale sekka sapised märkusi lõunanaabrite teistegi apsakate suhtes a'la kahe olulise linna peade vangisviibimine. Ehk lahvatas jälle tuli, mis on kogu aeg tuha all hõõgunud. Kui prantsusekeelne leht kirjutab, et tegemist võib olla ei olegi väljamõeldisega, siis kindlasti on see peale teleprogrammi väiksem fiktsioon kui enne.

Belgia on kunstlik moodustis. Minu arvates moodustis, mis püsib suures osas hollandlaste vihkamisel - ühised (viha)vaenlased liidavad ja suhteliselt hästi :). Seega küluks nüüd üks Hollandi poolne aktsioon ära ning elu suubuks jälle oma endistesse kallastesse.

Keel ja flaam

Urrrrr... sellist asja nagu flaami keel ei ole olemas. Vähemalt meinstriim keeleteaduses mitte. Eksisteerib ametlik rahvusvaheline suhtluskeel - hollandi keel. Aga flaamid ja hollandlased on küll erinevast puust tehtud :)

Kauksi Ülle räägib võro kiilest, aga ega kiil veel keel ole. Flaami keeleks võib soovi korral nimetada Belgia pehmet hääldust. Flaami keelteks (mitmuses!) võib nimetada mitmekesist Flandria murrakute maailma. 60% belglasi on siiski ametlikult hollandikeelsed (Nederlandstalig). Mulle meeldib germaani keelte võimalus rääkida "English"'i või "Vlaams"i ilma keele-sõna sisse toomata...

Muidugi, kui te istute Belgia poole peal baaris, siis tasub nentida, et eestlaste arvates räägivad hollandlased flaami keelt. Saab paar õltut uute sõprade kulul ja eestlaste terviseks juua :D

Kodussünnitamine

Kui Amnesty International muretseb Eesti vähemuste õiguste pärast, siis tegelikult on Eestis lausa üks enamus, kelle õigusi eiratakse. Nimelt Eesti Vabariik vilistab tänaseni naiste õigusele saada sõltumata sünnituskohast sünnitusel adekvaatset meditsiinilist abi, mis kaudselt tähendab ka sünnituskoha valiku õiguse eiramist. Ehk tulevased valimised viivad lõpuks Eesti arenenud ja inimõigusi austavate riikide ritta?

Iseenesest ei ole see ju nii raske ega kulukas. Kodussünnituse idee puudutab üldiselt ikka madala rasedusriskidega naisi, kes meditsiinilist abi vajavad minimaalselt. Igasugune kulukas vilkuvate tulukestega instrumentaarium kuulub eranditult haiglate väljapanekusse, Belgia ämmaemandate peamiseks töövahendiks on näiteks auto ja mobiiltelefon :).

Ainus tõke on tegelikult Eesti väike rahvaarv ja hõre asustatus. Elades ühes Euroopa tihedamalt asustatud piirkonnas, saan ma reaalselt valida kolme ämmaemanda vahel ja seda tingimustes, kus kodussünnitus on täiesti marginaalne nähtus. Ideaalis võiksid ämmaemandad olla ju iseseisvad, aga karta on, et Eesti kodussünnituste hulga juures jäävad nad siiski haiglaga seotuks. Võib olla olen ma paranoiline, aga haiglal on siis vähemalt de facto suur sõnaõigus ämmaemanda tegutsemise üle, mis kahjuks ei pruugi alati lähtuda naise ja lapse huvidest vaid finantsmotivatsioonidest. Kes ei tahaks ühtse fikseeritud kompleksteenuse hinnaga oma katuse alla sünnitama madalariskilist st väikesekululist rasedat?

Tegelikult võiks sotsiaalministeerium vähemalt üldise perearstide harimise osas anda välja "Kodussünnitanud naise ja vastsündinu käsitsemisjuhend. 1. osa. Administratiivsed toimingud". Neid isikukoodide Kolgata lugusid jääks ehk vähemaks.

OT - ma kipun sageli ühe "s" unetama ja kodusünnitus kirjutama. Et sünnitaks nagu kodu :D

Jõulupidu Nr.1

Detsembrikuu, pidukuu. Eilsega on algus tehtud, nimelt Uku käis Eesti laste jõulupidus. Üle ootuste ja oluliselt liikluseeskirju rikkumata jõudsime kohale õigeks ajaks. Esimese raksuga oli küll üllatav näha, et kõik su ümber räägivad emmega sama keelt. Ning muidu ka kole palju rahvast väikseks jäävas pidusaalis, sebi suurte jalgade vahel. Lisaks nägi jõuluvana kahtlaselt liba välja.

Aga kommipakk lahendas kõik probleemid. Lõpuks tunnistati isegi punases meest ja tehti "Ta-daa, Sinterklaas!" :). Aga tantsulõvi Ukust ei saa, paras väike karu, pigem ärandatakse papsi trummikomplekt või jorisetakse niisama laulda. Põrdajama ja Sinterklaas-kapoentje tulevad täiesti õigesti välja. Tõeline hitt oli jõulukuusk, peab ka kodus kuuse püsti panema.

Naljakas, aga Eesti madal iive paistis ka peol ära. Nimelt vanemaid oli vähemalt alustuseks rohkem kui lapsi :). Muidugi Nici lastemeelejahutusega tegelevas firmas on vist keskmisest kõrgem iive ootuspärane - va üks koleeg on teistel lähimatest "võitluskaaslastest" kõigil kolm last. Üllatusega avastasin, et ka minu akateemilistel kolleegidel on kõigil kolm last - statistika seda küll ei prognoosi. Aga ehk on majandusteoreetikute usk klassikalisesse majanduskasvu mudelisse suurem ja lapsed missiooniga tehtud :)

Fotograafi lemmik

Sinterklaas!

Siiani suhtus Uku Sinterklaasi suhteliselt külma kõhuga. Oli rohkem selline vatever-mees. Täna hommikult tekitas aga see pühak tõeliselt tundelise "OOOO!". Nimelt oli ilmselgelt Sint öösel käinud, veini ära joonud, hobune porgandi ära söönud ning Zwarte Piet kirja lugenud. Mis peamine, Sint oli jätnud sussi kõrvale hulga raamatuid ja Lego rongi :D

Sinterklaas kapoentje,
gooi wat in mijn schoentje,
gooi wat in mijn laarsje,
dank u, Sinterklaasje.

Magusast, vähist ja täiesti mitteteaduslikult

Aspartaamijutust siin ja seal, näiteks metsapoosles, panin eile mingist kolleegide dieeditamise jutust ajendatuna Nicile hingele, et ta sellist solki omale sisse ei sööks. "Ja, ma tean. Muuseas, mamps kasutas magusa asemel palju neid suhkruasendajaid." Tõsi ta on, Mimil oli alati väike suhkruasendaja tabletipurk kotis. Ja suitsupakk ka. Aga lugu oli pea nagu Theo Maasseni jutushous:
"Maar, gelukkig hebben ze in Amerika Coca-Cola Light, van Coca-Cola Light wordt je niet dik want daar zit geen suiker in maar aspartaam en aspartaam is kankerverwekkend en van kanker word je heel slank..." (Aga õnneks on neil Ameerikas Coca-Cola Light, Coca-Cola Lightist ei lähe sa paksuks, kuna seal pole suhkrut sees, vaid aspartaam, ja aspartaam tekitab vähki ja vähist jääd sa väga kõhnaks...)

Tüdruk!

Üldiselt olen ma endiselt rase ja täna tuli siis järjekordselt arstionu juures käia. Ta habe ei ole sugugi tihedamaks läinud, näeb endiselt välja nagu Nicil keskkoolis.

Peategelane tunneb ennast hästi ja ROOSALT :) Täitsa tüdruk! Ja igati komplektne, ise nägin, et isegi varbaid oli 5+5. Aga vist jalpallitüdruk tuleb. Ja hirmude sektsioonist ma see kord pääsesin, arst pidi sünnitusele lippama ja polnud aega rasedaid hullutada. Ilusaid tütarlapse nimesid on nüüd vaja. Vana-Eesti või flaami omi.

Päeva lõpetuseks tegin ma veel rekordi ka. Nimelt soetasin pudeli champagnet supermarketist õhtupoolsel ajal 7 (seitsme) minutiga.

Igapäevaelu Euroopa

Maailma on tekkinud on veel üks blogi (kus ka mina kaasa löön ;) - seekord Euroopast ja inimestele :D Hääd lugemist!

Aastaringsed päkapikud

Meie majaehitus on viinud mind täielisele veendumusele, et Belgia on väikekodanlik paradiis. Laias laastus neli belglast viiest elab oma majas. Väikeses ja aiapäkapikuga jalgtee otsas :D Flandria osas lisandub idülli kindlasti taskurätisuuruse aed. Mis teha, inimesi palju ja ruumi napilt.

Me oleme viimasel ajal palju ühes läbini belglaslikus majapidamises sorteerinud, äi kavatseb siiski valusaid mälestusi täis elamisest loobuda ning uut elu alustada. Vanast "kolast" leiab hulgim aardeid a'la Nici koolitunnistused (väga kehvad, kui matat, füssat ja ajalugu mitte arvestada). Aga ka häid mööblitükke, nõusid ja jalgrattaid. Mimi ei olnud õnneks päris päkapiku-tüüp. Aga see eest tuulasin ma läbi eeskujuliku käsitööajakirjade kollektsiooni - valdavalt ristpistes piltidega ja filee heegeldustega, kusjuures heegeldatud laudlinu ja pilte oli majapidamises umbes 4 tükki :). Siiski sobib see kõik mudelisse barokilik majasisustus ja külluslik Inglise aed moodustades ühtse terviku. Ning tekitavad selge arusaama, miks Rubens sündis flaamlase nahas või juugendimeister Horta Brüsselis tegutses.

Kuigi ma suurt ei oska karjus-lammas portselanist lugu pidada, eelistan ma päkapikke, see kukub belglastel lihtsalt stiilipuhtalt välja. Viimane minimalismist arusaamise piir läheb nimelt Belgia-Hollandi vahelt - kui hollandlased suudavad veel vahel täiesti talutavaid minimalistlik-modernseid ehitisi püsti lükata, siis belglased ebaõnnestuvad täiega. Need minimalistlikud kodud, mida ma ajakirju lehitsedes viimase aasta jooksul näinud olen, kuuluvad eranditult käkk-kategooriasse. Skandinaavlased ja jaapanlased suudavad elada tühjuse kõiksuses hingega, belglased jätavad ainult pingutatud riidepuu-kõhus mulje. Lõpuks pean ma siiski möönma, et Antwerpeni uus kohtumaja on päris shikk, aga selle taga on britist arhitekt ja minimalismi vähe :)