Nüüd olen ma oma ämmakate tiimi teise poole ka ära näinud. Catherine on täielik Karu Kati :), korduvalt tuli mulle meelde Ukuga nädalavahetusel vaadatud Mõmmi aabits. Asjast, st rasedusest, meil midagi suurt rääkida ei olnud, ma olen endiselt muretu rase, ainult jalakrambid piinasid vahepeal, aga magneesiumijooki luristades sain lahti, ja mu ajuainevahetuse häiretega migreeni kujul pole suurt midagi peale hakata.
Pigem kippus meie jutuajamine nihkuma hoopis lingvistilisse valdkonda. Pikemalt lobisedes ei õnnestu mul muidugimõista inimesi oma päritolu suhtes lollitada ja ikka küsitakse, kust ma pärit olen. Seega jõudsime me soome ja eesti keele täieliku ebamaisuseni ning kakskeelse pere naljadeni. Näiteks kuidas ma vaatan Ukuga kuud taevas ja seletan: "Vaata, kuuuuu!". Ja Uku vaatab ja teatab: "Nee, geen lehm!". Nimelt hollandikeelne lehm koe hääldub kui kuu ning see kera taevas pole mingi lehm. Siililegi selge. Igastahes naeris Catherine jupp aega, et Nic suudab perfektses eesti keeles öelda: "Palun mulle veel üks õlu!" Ellujäämine ikka kõigepealt :D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment