Detsembrikuu, pidukuu. Eilsega on algus tehtud, nimelt Uku käis Eesti laste jõulupidus. Üle ootuste ja oluliselt liikluseeskirju rikkumata jõudsime kohale õigeks ajaks. Esimese raksuga oli küll üllatav näha, et kõik su ümber räägivad emmega sama keelt. Ning muidu ka kole palju rahvast väikseks jäävas pidusaalis, sebi suurte jalgade vahel. Lisaks nägi jõuluvana kahtlaselt liba välja.
Aga kommipakk lahendas kõik probleemid. Lõpuks tunnistati isegi punases meest ja tehti "Ta-daa, Sinterklaas!" :). Aga tantsulõvi Ukust ei saa, paras väike karu, pigem ärandatakse papsi trummikomplekt või jorisetakse niisama laulda. Põrdajama ja Sinterklaas-kapoentje tulevad täiesti õigesti välja. Tõeline hitt oli jõulukuusk, peab ka kodus kuuse püsti panema.
Naljakas, aga Eesti madal iive paistis ka peol ära. Nimelt vanemaid oli vähemalt alustuseks rohkem kui lapsi :). Muidugi Nici lastemeelejahutusega tegelevas firmas on vist keskmisest kõrgem iive ootuspärane - va üks koleeg on teistel lähimatest "võitluskaaslastest" kõigil kolm last. Üllatusega avastasin, et ka minu akateemilistel kolleegidel on kõigil kolm last - statistika seda küll ei prognoosi. Aga ehk on majandusteoreetikute usk klassikalisesse majanduskasvu mudelisse suurem ja lapsed missiooniga tehtud :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment