Life in a box

Nüüd on siis suures osas kolitud. Ja mitte tänavale, vaid majja ning karpe õige mitu. Homme tuleb veel mööblitäiendust, kuhu ehk mõne karbi tühjendada annab. Väsitav on. Tassi karpe ja mööblit, laota aias mulda laiali. Pole mul eales füüsilise töö soont olnud ning praegune aeg utsitab jälle tööpõlgurit minus. Lisaks otsustas tips üksöö pidu panna ning, kuna praegust on väljamagamine raskendatud, siis unevõlg vajutab elule oma pitseri. Tundub, et paar aastat võin ma veel vabalt majaehituse kategooriasse kirjutada.

Aga igasuguse labidaga vehkimise ja paberisebimise käigus saab vahel aega ka tool välja tõsta ning külmkapist klaasike veini võtta. Ning vaikselt sumedas suveöös mõlgutada, et Kubrick võiks me aeda vabalt dekoratsioonina kasutada. Lihtsalt meenus üks dokumentaal, mis väitis, et ameeriklaste kuulus "small step for a man, one giant leap for mankind" filmijupp on stuudiolavastus ning reziipuldis dikteeris tegevust Kubrick ise. Kes, seda teab, mida see geenius tegi, aga hea kuumaastik on meil küll :)