Hulluksajav linn

Hollandikeelne seltskond maandub Brüsseli kohvikus. Saabub ettekandja.
Mina: Goededag, voor mij een espresso en coupe advocaat.
Ettekandja (arglikult): Bonjour...
Ja jookseb minema. Saabub uus ettekandja.
Mina: Bonjour, pourmouaunespressoencoupeadvocat.
Ettekandja: Met of zonder slagroom?
Mina (mõttes): Krt küll, kas nad ei võiks kanda otsa ees kleepekat oma keelekompetentsuse kohta? - kõvasti: Zonder slagroom.
Lõppvaatus: lauale saabub jäätis vahukooreGA, kuigi tellimus oli vahukooreTA. Räägi või ära räägi.

Sürrealismi loogika

Sattusin hiljuti seminarile, mis nägi paberil palju parem välja kui tegelikkuses. Juhtub. Aga kodus Niciga arutades mainisin, et esinejad ei suutnud diskussiooni arendada, artiklid ei läinud teemasse, aga kohvilaua küpsised olid vapustavad ning ma jäin päeva teiseks pooleks kohale. Millegipärast sain ma naerupahvaku ja tõdemuse "Sa oled nii belglane" osaliseks.

Viimane remark pani mind tõsisemalt mõtlema, et kui belglane ma siis olen. Ma armastan hästi süüa, pigem vähem, aga kvaliteetselt :) Siiski ei pane hea ninaesine mind lollust kaasa tegema, vaid surematu lootus, et ehk läheb midagi paremaks. Lootus jääb küll vahel üksnes lootuseks.

Samas ma pole jupp aega enam Belgias millegi üle imestanud. Mu värske britist kolleeg just teatas reede lõunal jahmunult: "Kas sa teadsid, et Belgias on 6 valitsust? See on ju täielik sürr!" Loomulikult ma teadsin. Esiteks on see standardne expat-quiz küsimus ja iga väljamaalane, kes vähegi tunneb huvi riigi poliitilise elu vastu, saab sellest faktist teadlikuks hiljemalt oma esimese kuu jooksul Belgias.

Teiseks 6 valitsust 10 miljoni elaniku kohta tundub normaalsena, sest tegelikult toimib valitsuste vahel tööjaotus, mida juba Smith pidas majanduse kasvu allikaks. ;D Kusjuures ma suudan suure osa eluvaldkondi õigesti paigutada erinevate valitsuste jurisdiktsiooni alla. Minu arust ei ole see sugugi kaootiline süsteem, sellest on võimalik täiesti mõistusega aru saada. Kuigi sürrealismis loogika nägemine kõlab väga ... belglaslikult. Hmm, Nicil on vist vahel isegi õigus.

Star Wreck

Mõnda aega tagasi oli kultuurikanalil Canvas Soome nädal. Programmi kuulus ka kultusfilmi staatuses Star Wreck. Kuna tollal polnud mingil põhjusel filmi vaadata mahti, siis eile kookisin kapist kasseti välja ja vaatasin ära.

Ei olnud naljakas. Lihtsalt vannitoas (ok, tegelikult küll väikses elutoas) tehtud amatöörfilm. Tegijatel oli kindlasti lõbus ja said palju tarkust juurde :) Aga vaatajat naerma suurt ei ajanud, mulle läks muidugi soome keele erakordsus kaduma - põhjaeestlasele ei kõla soome keel naljakalt, ma saan isegi pingutamata sellisest veidrusest aru :D Kuigi ma olen kogenud, et inimesed jäävad mulle suu ammuli otsa vaatama, kui juhtun telefonis emakeeli rääkima. Antud juhul jäi järgi üksnes nadi film.

Natuke soome keele mahlakust siiski säilis. Lõppude lõpuks on soome keel mu jaoks nn second best option, kõige lähedasem eesti keele aseaine. Ning Hessburgeri pakendid how-they-made-it piltidel omavad kindlasti ohkamapanevat nostalgilist väärtust.

Modell Uku

Lasteaeda tuleb fotograaf. Ja Ukule tegi paps kodus selgitustööd, kes on fotograaf ja kust lind välja tuleb. Uku vaatas suurte silmadega otsa ning noogutas. Tegelikult oleks ta hea meelega oma sõrmed hoopis fotokale taha ajanud. Lõpuks jõudis jutt selleni, et naeratada tuleb. Küsimusle, kas Uku naeratada oskab, järgnes tõeline hambad paljad jõehobu hirnatus :)

Sünnitajad kahelt planeedilt

Kui vaadata Euroopa poliitilist kaarti, siis kahe suure gigandi, Saksamaa ja Prantsusmaa, vahele on pitsitatud kaks väikest riiki (ja üks mikroriik). Arvestades, et sellest kolmikust on alguse saanud üle Euroopa laiuv majanduslik integratsioon, siis võiks ju eeldada Belgia ja Holland suhteliselt sarnased maad. Riigikeeledki osaliselt lausa kattuvad.

Ehk see vahel peab paikagi, aga sünnitajad elavad kahes riigis küll hoopis erinevates päikesesüsteemides. Üks tavaline Hollandi rase ei näe kogu oma raseduse jooksul günekoloogi.
Belglane ei tunnista ämmaemandat varem, kui haiglas juba sünnitades ning ka seal võtab lapse ikka lõpuks vastu arst. Belglane ei tea, mida tähendab Doptone ja vaatab igal günekoloogi visiidil oma maailmaimet ultraheli "televiisorist".

30% hollandlastest näeb ilmale tulles esimesena oma kodu. Metsa, vabandust Hollandi, poole belglasi on 1% kõigist sünnitajatest. Kuigi keelepõhine ülekandeefekt on selge, 10 kodusünnitajast räägib 9 hollandi keel, samas kui 10 belglasest 6 peavad hollandi keelt oma emakeeleks. Belgia hiilgab rohekarvuliste keisrilõigete ja eeskujuliku meditsiinitehnikaga. Teate ju neid masinaid, mis teevad "Ping!".

Kas lõpptulemus on erinev? Ei ole, erinevus tuleb välja ainult ravikindlustuse eelarvetes. Madalad emade, neo- ja perinataalsete suremuse määrad on kindlasti mõlema riigi ühine nimetaja.

Hollandi keel

Hollandi keelega seoses on mind tabanud viimasel ajal omamoodi deja vu hetked. Nimelt leian ma ennast kasutamas sõnu ja väljendeid, mida ma ei tea. Vähemalt teadvuses ei ole sellised sõnad mul esindatud, aga täna hommikul kontrollisin mõned sõnaraamatust üle ja täitsa õigeid sõnu õiges kontekstis kasutan :D Lihtsalt vähe freaky tundub, kuigi eks ma need sõnad kuskilt televiisorist, ajalehest või raamatust endale külge pookinud olen.

Hollandi keel tekitas ka minu elu sügavaima frustratsioonihetke. Nimelt peale aastast intensiivset keeleõpet ja muidu -kümblust sain ma omast arust päris lahedalt aru uudistest ja nn ametlikust keelest. Nic aga on suur Theo Maasseni fän ning parasjagu tulid välja tema DVD. Ma pole ennast kunagi nii blondina tundnud - kuidas ma püüdsin suu lahti ja kõrvad laperdamas aru saada hollandikeelsest stand-up koomikust. Nüüd paneb see olukord naerma, aga tookord olid ikka pisarad varuks. Eks ma saan nüüd Theo Maasseni naljadest aru ka. Nii 80-90%.

Teemasse ka

Eile käisin siis esimesel visiidil ämmaemanda Jo juures. Ta meenutab mulle mõneti Uku sünni juures olnud haiglaämmakat, täpsemalt tema vanemat versiooni. Natuke ümar ja leebe kui kevadtuul :) Selline, kes siiralt rõõmustab pikaaegse imetamise ja valuvaigistiteta sünnituse valiku üle. "Oi, sa oled ikka väga tubli! Kui kõik ka edaspidi nii ilusti läheb, siis on kodusünnitamine täiesti võimalik."

Muidu seisnes visiit jutustamises :) - rääkisime mu eelmisest sünnitusest, mille käigus sain ma turbosünnitaja tiitli, muidu tervisest ja raseduse kulust. Ma arvan, et mul on valge kitli sündroom kõige otsesemas mõttes. Vererõhk on mul alati madalam perearsti ja nüüd ka viimati ämmaemanda juures, kes võtavad vastu tsiviilriietuses. Günekoloogi juures, kus mõõtjaks on tavaliselt valges kitlis õde, on kõrgem.

Nalja sai ka. Lõpuks kuulas Jo peamise asjaosalise südant "pulgaga". Lõi nagu kell. Paps küsis Uku käest, et kas ta teab, kes see on. Uku vastas endastmõistetaval toonil: "Rong." Ja nüüd ongi mul kõhus rong kasvamas :D

Pariis

Ma tahaks Pariisi. Praegu ja kohe. Ärge saage minust valesti aru, ma ei ole üldse suurlinnatüüp, aga hetkel on kange tahtmine tajuda seda sagimist ja suurust. Tahan minna Champsil Cafe Le Paris'sse, et teha väike kellaviie espresso ning creme brule. Vaadata igavesti tõttavaid inimesi, vihmahalli linna ja nautida õhtusöögi eelset aega. Olles ise kindlalt paigal :)

Äripäeva fenomen

Kunagi lugesin ma hoolega Äripäeva. Kuldsel kauboikapitalismi ajastul , kui ma vaatasin ka Wall Streeti ja Glengarry Glen Rossi. Kes näinud ei ole, soovitan soojalt. Siis läksin ma majandnust õppima ning lehte lugedes hakkasid ilmnema esimesed kriitilised kulmukortsutused minu näos.

Edasises professionaalses elus puutusin kokku ka paari Äripäeva ajakirjanikuga, kes minu suureks üllatuseks jagasid arvamust, et nende lugeja ei suuda üle 10-sõnalisest paari kõrvallausega lausestruktuurist aru saada. Ammugi pole detailid olulised. Tühja kah, aga kuna mulle ei paku natuke keerulisemad semantilised konstruktsioonid raskusi ning olen korduvalt kogenud, et devil is in details, siis järelikult ei kuulu ma nende lugejate sihtgruppi.

Vahel ma siiski löön lehe netis lahti ja oma hämmastuseks avastan sealt alati mingi "kala", kohutava üldistuse või lauslolluse nagu viimane kord: "/Ta/ paistab silma hea maitse ja trendika riietumisstiiliga – tal on väga palju riideid ja nende juurde sobivaid aksessuaare igasugusteks elujuhtumiteks. Ta on keskkonnasäästlikult mõtlev maailmakodanik." Kuulutaks tänase päeva võtame-ajud-külmkapist-välja päevaks!

Ja valimistulemused

Saigi üks roheline hing me vallaviletsusse - tulemused !

Lisaks väike pildike elust:
Isa (31): Uku, kelle sina valiksid? Kas VLD, Sp.a, CD & V, Vlaams Belangi või Rohelised?
Poeg (2.5): Rohelised!
Ema (naerdes): Lapse suu ei valeta!

Valimiste päev

Täna sai, vabandust pidi, järgnevaks 6 aastaks omale vallavalitseja ja provintsivalitsuse valima :) Tähtis päev.

Kõige naljakam oli eilne õhtusöögilaud, kus mu mees tõsimeeli küsis, kas ta võib roheliste poolt hääletada. Tundub, et ma olen ta hästi välja koolitanud, muaahhh. Mispeale tekkis üleüldine võistuvaidlemine, kes on rohkem roheline st rohelisem kui muru. Praktiseeriva rohelise tiitliga polnud probleeme. Minu pesupähklite jm ökokodukeemia kasutamine ning kohati maniakaalne prügisorteerimine on tuntud "hullused". Raskusi tekkis ideelise rohelise määramisega. Nic on üldühiskonnakorralduses mõnevõrra sotsialistlikuma ja reglementeeritud loodussäästliku poole eelistaja. Kuigi ma suutsin ikka piisavalt palju turutõrgete jms tolmu üles keerutada. Libekeelse majandusteadlase asi.

Aga rohelised said valitud. Jääb ainult loota, et nad valimiskünnise ületavad.

Julgusest ja sünnitusest

Mind on viimasel ajal kummitanud nn julguse küsimus. Nii mõnesti foorumist käivad läbi ahhetavad kommentaarid kodusünnitajate aadressil: "Julged naised. Mina ei julgeks.". Kas ma olen hulljulge?

Ei, ma ei ole sugugi julge. Vastupidi. Ma kardan kasvõi köögilauale ronida, et lambipirni vahetada. Julged naised lähevad haiglasse ja sünnitavad seal, nagu tahavad. Mina kardan, et ma ei suuda sünnitavana piisavalt suhtlusaldis olla ja oma koha eest siin päikese all võidelda. Ma ei karda oma keha ja usaldan väikest põnni, mu hirm peitub kontrolli kaotamises sündmuste üle, kui ma haigla uksest sisse astun. Eks saab haiglaski loomulikult sünnitada, aga ma olen selgrootu ja lähen kergema vastupanu teed. Arg olen hoopis. Zajats, noh :D

Siniste varvaste hooaeg

Oktoobriga sai alguse ka sügis. Kuid mõned kuumaverelised või muidu inertsed inimesed pole veel märganud, et suvise 25° asemel on temperatuur 16-17 kandis. Seega plätudes sinised varbad on in.

0110

Pühapäeval olid suured kontserdid Antwerpenis, Brüsselis ja Gentis - nn 0110 kontserdid. Iseenesest tore ettevõtmine ja üllas moto, Uku jalg tatsus ning emme-issi said rahvamassis peitust mängida. Aga kas see kontsert oli nüüd sallivuse poolt või Vlaams Belangi vastu? Või teeb see sama välja?
Vlaams Belang on parempoolsete natsionalistlike vaadetega partei, kelle peamine loosung on "Oma rahvas kõigepealt". Ei midagi erakordset, mõttekaaslasi leiab nii Hollandist kui Austriast. Ma pean tunnistama, et mu paaris valimiseelses valimistestis, on VB päris kõrgelt skoorinud. VB majandusprogramm mulle kui üliliberaalsest Eestist tulnule, meeldib. Vaadates Belgia maksukoormust, mis toidab küll üht parimat sotsiaalsüsteemi Euroopas, tundub maksude vähendamine ja üldine vabaturumajanduse turgutamine päris asjakohasena.
Põhjus, miks must kunagi VB valijat ei saa, on siiski kaudselt seotud partei slõuganiga. Ma ei usu eriti separatistlikesse ideedesse ja Hollandiga sõbrustamisesse. Või õigemini ma ei taha midagi teada Hollandi köögist :D Belgia nimelt püsib koos tänu liitvale Hollandi vihkamisele :D Siia lisanduvad veel homoabielude ja abordivastasus.
VB kõige skandaalsem külg on muidugi väljamaalaste temaatika. Nõudmine, et kodakondsuse saab üksnes keele- ja kultuurieksami läbinu, klassifitseerub diskrimineerimiseks. Mitte assimileerunud võidakse riigist välja saata. Ma parem ei räägi Eesti süsteemist. Mis aga eristab tõeliselt VB muidu unisest Belgia poliitikast, on liidrite kirg ja pühendumus. Filip Dewinter vähemalt näib tõsiselt uskuvat oma sõnumisse ja see on enesega rahulolevas rasvases demokraatias haruldane. Ning ilmselt annab mõne protsendi hääli juurde.
Kas salliv ei paks olema ka Vlaams Belangi suhtes? Eks hääle annab inimene ikka oma südamehäält kuulates.