Mind on viimasel ajal kummitanud nn julguse küsimus. Nii mõnesti foorumist käivad läbi ahhetavad kommentaarid kodusünnitajate aadressil: "Julged naised. Mina ei julgeks.". Kas ma olen hulljulge?
Ei, ma ei ole sugugi julge. Vastupidi. Ma kardan kasvõi köögilauale ronida, et lambipirni vahetada. Julged naised lähevad haiglasse ja sünnitavad seal, nagu tahavad. Mina kardan, et ma ei suuda sünnitavana piisavalt suhtlusaldis olla ja oma koha eest siin päikese all võidelda. Ma ei karda oma keha ja usaldan väikest põnni, mu hirm peitub kontrolli kaotamises sündmuste üle, kui ma haigla uksest sisse astun. Eks saab haiglaski loomulikult sünnitada, aga ma olen selgrootu ja lähen kergema vastupanu teed. Arg olen hoopis. Zajats, noh :D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Kas see on sealkandis tavaline valik? Kodudes käivad ämmaemandad jms?
Belgias tegelikult ikka üksikute "metsapoolsetele" lõbu. Umbes 1% kõigist sünnitustest toimub kodus. Aga ma olen hollandikeelne ja Holland on see imelik maa, kus julgelt kolmandik põngerjaid näeb kodus ilmavalgust, veelgi rohkem naisi plaanib kodusünnitust.
Aga kodusünnituse litsentsiga ämmaemandate võrgustik on olemas ja töötab mõlemil pool.
Post a Comment