Sattusin hiljuti seminarile, mis nägi paberil palju parem välja kui tegelikkuses. Juhtub. Aga kodus Niciga arutades mainisin, et esinejad ei suutnud diskussiooni arendada, artiklid ei läinud teemasse, aga kohvilaua küpsised olid vapustavad ning ma jäin päeva teiseks pooleks kohale. Millegipärast sain ma naerupahvaku ja tõdemuse "Sa oled nii belglane" osaliseks.
Viimane remark pani mind tõsisemalt mõtlema, et kui belglane ma siis olen. Ma armastan hästi süüa, pigem vähem, aga kvaliteetselt :) Siiski ei pane hea ninaesine mind lollust kaasa tegema, vaid surematu lootus, et ehk läheb midagi paremaks. Lootus jääb küll vahel üksnes lootuseks.
Samas ma pole jupp aega enam Belgias millegi üle imestanud. Mu värske britist kolleeg just teatas reede lõunal jahmunult: "Kas sa teadsid, et Belgias on 6 valitsust? See on ju täielik sürr!" Loomulikult ma teadsin. Esiteks on see standardne expat-quiz küsimus ja iga väljamaalane, kes vähegi tunneb huvi riigi poliitilise elu vastu, saab sellest faktist teadlikuks hiljemalt oma esimese kuu jooksul Belgias.
Teiseks 6 valitsust 10 miljoni elaniku kohta tundub normaalsena, sest tegelikult toimib valitsuste vahel tööjaotus, mida juba Smith pidas majanduse kasvu allikaks. ;D Kusjuures ma suudan suure osa eluvaldkondi õigesti paigutada erinevate valitsuste jurisdiktsiooni alla. Minu arust ei ole see sugugi kaootiline süsteem, sellest on võimalik täiesti mõistusega aru saada. Kuigi sürrealismis loogika nägemine kõlab väga ... belglaslikult. Hmm, Nicil on vist vahel isegi õigus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment