Teemasse ka

Eile käisin siis esimesel visiidil ämmaemanda Jo juures. Ta meenutab mulle mõneti Uku sünni juures olnud haiglaämmakat, täpsemalt tema vanemat versiooni. Natuke ümar ja leebe kui kevadtuul :) Selline, kes siiralt rõõmustab pikaaegse imetamise ja valuvaigistiteta sünnituse valiku üle. "Oi, sa oled ikka väga tubli! Kui kõik ka edaspidi nii ilusti läheb, siis on kodusünnitamine täiesti võimalik."

Muidu seisnes visiit jutustamises :) - rääkisime mu eelmisest sünnitusest, mille käigus sain ma turbosünnitaja tiitli, muidu tervisest ja raseduse kulust. Ma arvan, et mul on valge kitli sündroom kõige otsesemas mõttes. Vererõhk on mul alati madalam perearsti ja nüüd ka viimati ämmaemanda juures, kes võtavad vastu tsiviilriietuses. Günekoloogi juures, kus mõõtjaks on tavaliselt valges kitlis õde, on kõrgem.

Nalja sai ka. Lõpuks kuulas Jo peamise asjaosalise südant "pulgaga". Lõi nagu kell. Paps küsis Uku käest, et kas ta teab, kes see on. Uku vastas endastmõistetaval toonil: "Rong." Ja nüüd ongi mul kõhus rong kasvamas :D