Mulle tundub, et kodussünnitamise plaanidega naist peetakse sageli süüdimatuks loteriimängijaks. Nagu kujutatakse ette, et ka langevarjurid tõmbavad lihtsalt varju selga ja astuvad lennukisse a'la Keanu Reeves Point Breakis. Hollywoodi filmid kipuvad aga tegelikkusest sama kaugel olema, kui süvaveekala Everesti tipust.
Kui langevarjur ei hüppa iga ilmaga, igasuguse varjuga ning teeb ka oma 1000.-l hüppel varuvarjuprotseduuri kuivtrenni, siis kodusünnitaja vaagib samuti oma riske. Need riskid ei ole ju midagi müstilist, vaid näituseks kuulus Kloosterman pani aluse listile, mis hollandlastel tänase päevani mõningaste täiendustega kasutusel ja internetis täitsa saadaval. Kusjuures imikute suremuse määr on Hollandis Euroopa madalaim.
Näiteks ei plaani ma kodus sugugi preeklampsiaga sünnitada. Ei kükita ma kaua kodus, kui ma sünnitavana või peale sünnitust suurel hulgal verd jooksma hakkan. Ma tahaks lihtsalt kodus sünnitada, mitte suitsiidi teha. Kogu raskus lasub tegelikult sellel, et endale selgeks teha, mis juhtuda võib ja mida siis ette võtta. Täiearuline sünnitaja ei välista haiglat, aga haiglasse ei pea ilmtingimata igaks juhuks minema.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment