Koolijutsi vanemat tabab ikka lastevanemate koosoleku saatus. Eile oli esimene hindav kohtumine Uku õpsiga. Kokkuvõtvalt on tegemist kangekaelse lobamokaga. Uku teeb mida tahab ja ei ole nõus iga kord koos suure karjaga määgima. Lisaks ei lase ta suurt raamatuid ette lugeda, vaid "loeb" parema meelega ise.
Mitte just eriti üllatavad tähelepanekud, sest ka kodus kakleme me teemal, kas jope peab välja minnes selga panema või mitte. Raamatuid õnnestub mul rahulikult ette lugeda ainult siis, kui väike mürgeldis väääga väsinud on. Samas pole ta kunagi veel raamatu taha magama jäänud, mida Niciga juhtub pidevalt. Raamatute armastus on muidugi aidanud kaasa Uku laialdastele teadmistele värvide, vormide ja loomade kohta.
Kangekaelsuse kohta ütleb Nic, et, mis viga elada, kui ainult üks pujään klassis on, katsugu parem abielus sellisega olla. Lootusetu lobapidamatus on kindlalt y-kromosoomi päritoluga seotud. Aga kust pärineb Uku pidurdamatu entusiasm me küll öelda ei oska. Järsku kahe peale summana kokku...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment