Nüüd on see siis käes. Valitsuskriis olukorras, kus veel valitsustki pole. Albert, see teine, aeti Lõuna-Prantsusmaalt puhkuselt koju tagasi ja kristlaste liider formatöör Leterme astus liivakastist välja.
Ei ole midagi uut siin päikese all, tegemist on täiesti klassikalise Flaami-Vallooni vastuseisuga. Flaamid tahavad riiki reformida, valloonid mitte. Refromide tulemusel saaks Valooniasse suunduv rahajõgi konkreetsema suuna ja kuivaks ka vähe kokku nii, et lõunapoolse osariigi vastuseis on arusaadav. Aga praeguses majanduslikus seisukorras, mis kestab juba rohkem kui ühe aastakümne, natuke ülepingutatud.
Kõige üllatavam oli hoopis juhtumi kajastus hollandikeelses ja prantsusekeelses televisioonis. Flaamid on enamuses arvamusel, et nüüd on valloonide kord järeleandmisi teha ning Yves (Laterme) võib isegi tagasi tulla valitsust moodustama. Samas prantsusekeelses televisioonis toodi välja ka võimalus, et valitsus moodustub ainult prantsusekeelsetest parteidest ning flaamid jäävad omapäi ning ongi tehtud algust kahe osariigi eraldamisega. Arvestades detsembrikuist aprillinalja ei saa ma enam üldse aru, miks flaame separatistideks peetakse.
Kunstnikusilmaga inimesena tooksin ma välja tõsiasja, et värvikombinatsioon oranz-sinine toob mu silme ette kujutise Hiina laste higiga valmisvorbitud priaatdressist kuskil suburbia turuletil. Oranzid kristlased ei passi eriti hästi siniste frankofoonsete liberaalidega kokku. Kui need kaks värvi kokku segada, tuleb pruun...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment