Mida isamaalist teha nädalavahetusel? Pää on tühi. Leiba teen, turska juurviljagratiniga ka. Viimane vist küll eriti rahvuslik pole.
Teha nagu ei oskagi midagi. Teeks paraadi? Naabri koera (väike, armetu ja ragnisjalgne segavereline krants) laenaks pommikoeraks. Veel võiks minna Brüsselisse pissivat poissi vaatama, aga ma kardan, et kaks külastust ühe kuu jooksul on minusuguse brüsselipõlguri jaoks liiast :) Samas võib poisi ju jäätisesöömisega ühendada. Või hoopis asendada. Vastuvõtule mind kutsutud ei ole. Mitte, et see mind üllataks, ma ju ei tee Eesti riigi heaks midagi, Euroopa pealinna satun heal juhul kord aastas, valimiste aastal kaks korda. Aga vähemalt paras hulk asjaosalisi eestlasi on kutsumata ja solvunud. Kuigi Luxemburgi eestlased võtavad rõõmsalt kõik vastu ja annavad pitsi viina hapukurgiga.
See viimane kombinatsioon tõi mulle meelde ainsama korra, kui ma suutsin Nicile Eestis kultuurishoki tekitada. Ega belglased vähe ei joo, aga stiil on teine ning paljudel neist õlleklaas juba käe külge kasvanud. Samas Eesti maapiirkonna vanemate inimeste viinavõtmine rabas. Sellest ajast peale tuleb Tallinnast väljapoole külla minnes, hoolimata minu kinnitustest ja seletustest näit. võõrustajate pealinna päritolu kohta, alati bensukast külm pakk õlut kaasa osta. Kui ma kutsuks Nici Luxemburgi ja mainiks tervitusnapsi, siis läheks ta kindlasti oma trappistiga kohale :) Aga me parem säästame loodust ja läheme hoopis kondijõul veerevate ratastega vurama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment