PPP e piiskoppidest, preestritest ja pedofiilidest

"Power tends to corrupt, and absolute power corrupts absolutely. Great men are almost always bad men." (1887, Lord Acton kirjas piiskop Mandell Creightonile)

Juba kuid ei ole olnud eetris uudistesaadet, mis ei puudutaks pedofiiliaskandaali Belgia katoliiklikus kirikus. Ning eilses õhtusöögilauas võtsin ma just eelneva motoga jutuajamise kokku. Täna hommikul tabas mind paras jahmatus, kui ütlemise autorit netis kindlaks tehes selgus, et tsitaat pärineb kirjast piiskopile!

Võimu omavad inimesed ei käi sellega iga kord tasakaalukalt ning hoolivalt ringi. Pedofiilia on kole, ühiskondlikult mitteaktsepteeritav ja õigustatult kriminaalselt karistatav. Laste seksuaalse kuritarvitamise korral on kuritarvitaja sageli omast perest. Koletu, aga sugulasi peab kahtlustama.

Samas viimaste kuude sadadesse ulatuvate kaebuste tulv toob ka kehva maitse suhu. Kusjuures valdavalt on tegu juriidiliselt aegunud juhtumitega. Ma saan aru ohvrite soovimatusest "kapist välja tulla", aga õigeaegne kellalöömine oleks ehk ohvrite arvu vähendanud. Igasugused viited laste teadmatusele nii kauges minevikus, teistele aegadele ning seksist mitterääkimisele kõlavad jaburalt - kakskümmend aastat tagasi (nii kaugest ajast enamus "keisse" pärineb) oli tegemist aastaga 1990. Madonna album Like A Virgin nägi ilmavalgust 1984, 9 1/2 nädalat esilinastus aastal 1986 :). Vagadus on voorus, aga puritaanlus näib kohatu.

Teisest külest tekkis mul mõte, et paljud ametid tõmbavad ligi teatud omadustega inimesi. Raamatupidajad on kuivikud, politseinikud vägivaldsusele kalduvad või vähemalt füüsilist kontakti mittepelgavad jne. Muidugi ei maksa sellist stereotüpiseerimist absoluutselt võtta. Aga katoliku preestri amet kipub keskmiselt rohkem pedofiile kokku meelitama. Vahel astuvad inimesed vabatahtlikult tsölibaati mitte joogi eesmärgiga oma (seksuaal)energiat nirvaanasse jõudmiseks kasutada, vaid hoopis oma hinge räpase tahu varjamiseks.

Tavaline anomaalne elu

Ma olen seda trafaretset ütlemist "kõik on mõtlemises kinni" päris palju kuulnud. Öökimaajav fraas, aga sellest ei saa muidugi midagi paikapidavuse kohta järeldada. Ma täitsa usun, et mõtetega saab mägesid liigutada. Ma kardan, et vahel rohkemgi kui fraasi sagedased kasutajad. Mul on lihtsalt praktilised kogemused. Näituseks Fay olin ma oma mõtetes juba sadu kordi kodus ilmale toonud, kui ma veel reaalset rasegi polnud.

Siiani olen ma alati tõdemises, et kui midagi kõvasti tahta, siis see juhtub, tuge leidnud. Viimasel ajal aga paneb mõtte jõud mind ka kartma. Suurte muutuste keeristorm murdis Uku palavikuga maha. Kõrge palavikuga, ma registreerisin lausa 40.2. Vanni ta minna ei tahtnud, aga nõudis shokolaadikooki :), kuigi nägi väga äpu välja. Kunagi ma kuskilt (väga täpne viide, eksole?) lugesin, et haige olemise kergendamiseks tasuks teda mõtteis beebina kätel kiigutada. Oli see nüüd mõtetest või lihtsalt põletas organism viiruse "kõrgel tulel" kiirelt läbi, aga natuke jahmatama võttis küll järgmisel hommikul rübliku täiesti normaalne tuppasadamine: "Oi, ma tunnen ennast paaalju paremini."

Ma olen mitmeid kordi näinud unes Ukut arhitektnia, aga ma ei ole seda isegi Nicile maininud. Ja arhitekti kutse ei ole minu unelm, ma tahtsin väiksena moekunstnikuks või ornitoloogiks saada. Eile istusime me kahekesti diivanil ja jutt veeres elukutsetele. Ma muuhulgas uurisin, kelleks Uku saada tahab. Politseinik, tuletõrjuja ega kosmonaut ei tulnud kõne alla. "Ma hakkan maju joonistama." Mingit mitteparanormaalset seletust mu haugimälust leida ei õnnestu. Ja nüüd ma elangi teadmises, et tuleb ette vaadata, mida oma lastest mõtled.

Õnnelik!

Ütleb minu õnneliku planeedi indeks. Siiski väidab arvestuslik võimalik ideaal, et ma võiksin veel õnnelikum olla.

"Your personal Happy Planet Index (HPI) is 77.3, which is above that for any country, including top-placed Vanuatu. Congratulations! However, it is still below the reasonable ideal we have set, of 83, so you can still do more to improve your health and well-being, or reduce your environmental impact. Your score is above that of your country, 44."

Mida peaks inimene lugema?

Kuna kohvrid liiguvad minu ja Eesti vahel väga harva, siis tuleb alati kõik pagasikilod ära täita raamatutega. Ehk missugused raamatud peaksid kindlasti kohvrisse minema?

Praegu seisavad (väga ameerikakeskses) listis
Ernst Muldashev, "Kellest me põlvneme";
Irving, "Garpi maailm";
Jonathan Franzen, "Parandused";
Cees Nootboom, "Rituaalid";
lasteluuletused Suurtelt väikestele...

Hollandi kirjanduse osas pole ma veel lootust kaotanud. Naistekaid ja kriminulle loen ma ainult klassikuid nagu Austen, õed Bronted, Doyle või Stout. Põnevikest ainult le Carréd, äärmisel juhul Ludlumit.

... Richard Russo "Empire Falls".

Miks Mme. Roheline käib M. Vasakpoolsega

Teleajakirjaga sai see nädal kaasa kuulsa The Inconvenient Truthi DVD. Ja eile sai siis kordusetendust tehtud. Aga mitte filmist ei taha ma kirjutada, seda tasub parem vaadata.

Ma hakkasin mõtlema sh ka oma tuttavate seas leiduvate liberaalide peale. Nende moto on lihtne "Igaüks on oma õnne sepp". Ehk inimese heaolu sõltub ennekõike temast endast. Siiani on kõik lihtne ja loogiline. Aga kui nüüd küsida, mida saab see õnne sepp keskkonna säilitamiseks teha, siis kuuleb järsku, et mida minu tegutsemine muudab. Hmmm... kõik sõltub indiviidist ja siiski mitte?

Ehk kui osutub mugavaks, siis hakkab liberaal keinsistiks. In the long run we are all dead, you know. Päris egoistlikuks põhimõttelagedaks vereimejaks ma nüüd liberaali tembeldama ei hakka, aga vaatamata vääramatusse usku turujõududesse omavad pikaajalised ja vähe lühiajalisemad järk-järgulised protsessid siiski piiratud mõju mitte ainult konna, vaid ka inimese käitumisele. Seega kipuvad rohelise maailmavaatega inimesed mitte just ultraparempoolsed olema.

Katoliiklane või mitte?

Tavaliselt belglaste religioossus eriti silma ei torka. Ja näiteks mu kunagine marokolasest keelekursuslane tegi suhteliselt sapise näo katoliikluse teema juures. Aga ta ei teadnud, et esimene Jerusalemma kuningas oli belglane ega kristlik-demokraatide paarikümnese valitsemisaja tagamaid eelmisel sajandil. Samuti põrus Pappenheimeris eelmisel pühapäeval üks islamiusku tüüp Piibliteemaga, mille ta lollist peas vabatahtlikult valis ja vastasvõiskonna tavaliste pintje-käes flaamide käest haledalt kolki sai. Kusjuures Ali oli oma neegrist sõbraga üldsummas tegelikult targem.

Belglase katoliiklikku südant ja teadmisi kristlusest ei maksa alahinnata. Kindlasti ei hulbi religioon paksu kihina pinnal, samas lööb ta vahel ikka ootamatult välja. Minu tööandja nimes oli näiteks kunagi Sint-Ignatius (väga sobiv kõrgemale haridusasutusele :). Tükikeste ühendamisega läksid küll kõik varasemad "väikeste" nimed kaduma, aga Ignatiuse vaim hõljub veel ikka vähe ringi.

Pea nelja aasta jooksul ei ole kunagi varem tekkinud nii pikka meili-fleimi, kui eile õhtul kondoomiaparaatide teemal. Nimelt on kõikides teistes campustes automaadid olemas va linnacampuses. Selle kohta siis ka meil, et kuhu panna ja kas ikka peetakse vajalikuks. Tegelikult on katoliiklus natuke devalveerunud küll, sest mittepanemist ei soovinud keegi. Aga ärgu nende kallist aega selliste meilidega enam raisatagu. Et pange automaadid, aga me ei taha sellest midagi teada. Heldeke, iga reede tuleb samasugune spämmeil happy hour' kohta kooli kohvikus. Õllejoojaid on ehk rohkem, aga ega siis kõik tsölibaadis ei ela. Huvitav, kui massinad püsti, kas tuleb teavitamise meil ka?

Vasakpoolne või parempoolne?

Meie tuliste poliitiliste vaidluste käigus küsis Nic hiljuti, kes ma siis lõpuks olen, kas liberaal või sotsialist? Igastahes tunnistasin ma, et sellele selget vastust anda ei olegi nii lihtne.

Kui ma üle 10 aasta tagasi majandusteaduskonna uksest sisse astusin, sai minust koheselt liberaal. (Tegelikult nakatusin yuppie pisikusse juba keskkoolis :) Tollal vist ainukene eesikeelne populaarmajandusteaduslik üllitis Freedmani Vabadus ja võrdsus oligi. Marxi "Kapital" oli teaduskonna raamatukogust prügimäele viidud! Ma möönan, et tegemist oli "punase" üllitisega, aga, vabandage, rookida kollektsioonist välja autor, kes teenib kõigis arvestatavates majandusmõtte arengu õpikutes omaette peatüki välja... Kahjuks läks koos pesuveega seekord ka laps.

Teisalt on minu sügavaimas hingesopis alati pesitsenud omamoodi protestiloom - kui midagi muutub väga iseendastmõistetavaks, siis paratamatult hakkab mind uskumatuse uss närima. Seetõttu cowboy-kapitalismi sirgjoonelise antikommunistliku poliitika keskteele vastandudes leidsin hulganisti lugemist turgude ebatäiuslikkusest, pika perioodi tasakaalu küsitavusest, ratsionaalse spekulandi ja hysteresis-kontseptsioonideni välja.

Freedmani päeva puhuks lugesin ma hoopis Goodwini. Looduses peab valitsema tasakaal. Eks 5. mail loen Misest. Kusjuures, ma taban ennast sageli mõttelt, et (neo)klassikud oskavad osavamalt sulega ringi käia, aga keynesiaanlased ja nn alternatiivsed mehed on originaalsemad või muidu huvitavamad. Ehk öökapile passib Hayek paremini, aga lõunatama läheks pigem Schumpeteriga.

Tegelikult praktikas kujuneb minust liberaal-sotsialist vastavalt olukorrale. Belgias olen ma mõned head korrad alustanud juttu sissejuhtatusega: "Olete kuulnud midagi turumajandusest? Koolis näiteks?" Eestis tahaks aga vahel korrutada, et turg pole veel kõik, turg peaks funktsioneerima ka. "Ja tuld saad mõlemi poole kahurist..." ütles Nic.

Pühad Jumalaga

Pühade hea omadus on see, et jätkub rohkem aega lugemiseks. Kui mina olen pea lõpusirgel oma Hvostoviga (ja keskpaigas Romeri Advanced Macroeconomicsiga), siis Nic võttis ette raamatu, mis püüab tõestada Jumala mitteeksisteerimist ja veenda lugejat lausa ateistiks hakkama.

Jaburamal teemal 500-leheküljelist üllitist valmis punuda on suht raske. Kuigi vähemalt ühes punktis mu maailmavaade raamatuga kattub - religioon ja Jumala kuju kasutamine on paljuski seotud inimese piiritu sooviga leida kõigile siin maailmas seletus. Teaduse saame, kui religioon saab optimeeritud, ratsionaliseeritud ja tõestatud seletuse :).

Jumal iseeseses on tegelikult monoistlikus religioonis suhteliselt jõuetu vennike. Olgu ta nimi Jehoova või Allah, väge tal suurt pole. Sest relvastatud masse liigutab Kesk-Euroopast Jeruusalemma ning paneb inimesi pommidega ostukeskustesse minema hoopis usk. Usk on vägi. Usk on jõud. Ma loeks parem sellest jõust raamatuid.