Life in a box

Nüüd on siis suures osas kolitud. Ja mitte tänavale, vaid majja ning karpe õige mitu. Homme tuleb veel mööblitäiendust, kuhu ehk mõne karbi tühjendada annab. Väsitav on. Tassi karpe ja mööblit, laota aias mulda laiali. Pole mul eales füüsilise töö soont olnud ning praegune aeg utsitab jälle tööpõlgurit minus. Lisaks otsustas tips üksöö pidu panna ning, kuna praegust on väljamagamine raskendatud, siis unevõlg vajutab elule oma pitseri. Tundub, et paar aastat võin ma veel vabalt majaehituse kategooriasse kirjutada.

Aga igasuguse labidaga vehkimise ja paberisebimise käigus saab vahel aega ka tool välja tõsta ning külmkapist klaasike veini võtta. Ning vaikselt sumedas suveöös mõlgutada, et Kubrick võiks me aeda vabalt dekoratsioonina kasutada. Lihtsalt meenus üks dokumentaal, mis väitis, et ameeriklaste kuulus "small step for a man, one giant leap for mankind" filmijupp on stuudiolavastus ning reziipuldis dikteeris tegevust Kubrick ise. Kes, seda teab, mida see geenius tegi, aga hea kuumaastik on meil küll :)

Fotojaht: märgid

Märke, kui palju. Nii otseseid, kui kaudseid.

Jah, me kolime. Oma kauaoodatud-ehitatud majja. Võttis, mis ta võttis. Oma kuumaastiku aed, piimamees ja värskest krohvist lehkavad toad. Natuke kurb on ka. Wommelgemi mail siiski 5 aastat elatud, tead väikseid otselõikamise teeradu, tunned ületänava naabrimees Maurice'i, kes alati teab, mis külas teoksil, laupäeva hommikul pagari juures uurid, kuidas poja sõbrannal koolis läheb... Pole üldsegi pahad aastad olnud, jääb ainult loota, et järgmised vähemalt sama head tulevad :)

Fotojaht: kollane

Me oleme ühes asjas tüüpiline flaami pere, nimelt ehitame omale maja. (Tegelikult laseme ehitada, muidugist.) Aia osas me, vähemalt veel, väga tüüpiline flaami pere ei ole. Belglaste aiad on vahel täitsa ahhetamapanevad, kusjuures aed võib vabalt taskurätisuurune olla.

Need kollased pildid on tehtud eile "objektil" ja meie stiil on metsik. See eest tegutseb noorte loodussõprade klubi aktiivselt. Eilne saak oli sõber Woud, kes tavainimeste jaoks kannab nime nälkjas. Sõber toodi me korterikoju, kuigi ma ei ole täna hommikul enam päris kindel, kas ta seal topsis lehtede ja mulla all veel olemas on.

Kuidas maja elektri- ja gaasivõrguga ühendada, vol 2

Kirjutasin, kuidas me asjaajamise kadalippu tiba tillist tõmbasime. Unistamine on muidugi lubatud, aga nii lihtsalt-ladusalt see asi ei läinud.

Reedel seisis Nic objektil ja ootas kaablikutte. Tüübid tulid ja lausa kell kaheksa. "Meetrid" st mõõdikud said paika. Hollandi keeles mõõdetakse kõike meetriga sh gaasi ja elektrit :) Aga keskpäeval helistas Nic ja paanitses, et meil siiski pole elektri-gaasi tarnimise lepingut ja tüübid ei saa kraane lahti keerata.

Peale mõningast kõlistamist selgus, et probleem kehvas võrgutusfirma ja energiafirma vahelises kommunikatsioonis. Ikka vana jama numbritega, kurikuulsat EAN-numbrit energiafirmal pole! J***s fucking C***t. Ehk ma võtsin siis toru-kaablifirma 18-kohalise lohe ja vuristasin seda 6 korda energiafirmale ette. See oli päris hea hollandikeelsete numbrite harjutus.

Ainult oleks ma seda ennem teadnud, oleks ma selle harjutuse kaks päeva varem ette võtnud ning siis oleks ka kohe ühendus lahti keeratud. Sest energiafirma peab peale numbri ülestähendamist võrgutusfirmale ütlema, et kõik on ok, ja see võtab vähemalt päeva aega. Kui kraanid nüüd neljapäeval lahti saavad, loen ma suurest õnnest omale veel 6 korda EAN-numbrit hollandi keeles ette.

Kuidas seljatada bürokraatia?

Oodatava elukoha muutusega kaasneb terve hulk võrkude ümber- ja sisselülitamise protseduure. Võrgutamise ilu ja valu. Ilma elektri, gaasi, vee ning internetita on ka elu nagu kurvavõitu.

Meil kipub peavalu tavapärase kolimisega võrreles hullem olema, sest uusehitise puhul on vaja ühendustest alustada. Ehk nii energia-, gaasi- kui ka veemehed peavad kohale tulema ja oma mõõtjad paigaldama. Üldiselt on tänini asjad suht ladusalt edenenud, igasugu avaldusi sai ka juba sügisel täidetud. Aga kuskil tuli "kala" sisse e gaasivõrgu avaldust pole. Või õigemini avaldus pole nii oluline, vaid nummer! Mis oleks inimesed ilma numbriteta... mitte kärbsemustagi.

Nic helistas võrgutusfirmasse. Sattus ühe uimase täid peale, kes jauras lõputult oma standardprotseduurist või protseduuri standardist ja tähtaegadest (ühtekokku võib nii umbes 2 kuud minna kuni gaas majja saab). Herr Pagari närvid ei pidanud vastu ja ta viskas toru poolelt sõnalt hargile, röökis, istus maha ning valis rahunenuna uuesti numbri.

Teise otsa sattus märksa meeldivam klienditeenindaja, kes sai murest aru. Tunni pärast olid vajalikud avaldused elektrooniliselt Nici postkastis. Lõunaks olid paberid täidetud ja elektrooniliselt tagasi saadetud. Järgmise päeva pealelõunal kõlistasid "kaablikutid", et konkreetses päevas kokku leppida. Loodetavasti saab gaas majja paari nädala pärast paari kuu asemel.

Seega, kui teenindusega rahul ei ole, tuleb proovida veel kord :)

Akendega maja

Saab asja. Jaanituli omas kaminas!

Tehnikapededest naistest puupõrandateni

Killuke 1. Viimase aja tegevused on mind viinud statistiliselt täiesti mitterepresentatiivselt valimilt tehtud järelduseni. Nimelt nohikute naised on tehnikapeded. Esiteks keedab kolleg kohviruumis vett, aga valades niriseb seda kannust vähevõitu. Lahenduseks oli kaaneava lahti keeramine, mille peale ma sain komentaari osaliseks, et naised märkavad ikka selliseid asju. Teiseks ei saanud mu copromootor tindikasetti printerisse. Kolmandaks ei leidnud mu promootor aadressiraamatut mobiilist üles ja oli juba naisele helistamas, kui ma appi sattusin. Neljandaks ei suutnud mu kodune itimees VHR programmeerimist ära õppida ning kui ma ei viitsinud kruttida, jäid asjad lindistamata. (Ta viskas maki lihtsalt välja ja ostis ühenupuvajutusega lindistava HD-recorderi asemele.) Seega nohikute naised saavad igapäeva tehnikalahendustega paremini hakkama.

Killuke 2. And something completely different: kui palju unistada, unistused täituvad. Ma unistasin ammusest ajast laudpõrandast. Aga kartsin hinda ja me majaehituse büdzeti totaalset lõhkemist. Nüüd selgus, et ehituse tehnilise poole pealt ei ole alguses laminaadi mahapanek mõistlik, põrand jääb plaadist osaga võrreldes ebatasane. Seega saab maha puu! Lameekraanteleka asemel tuleb esimesel aastal meelelahutuseks puupõrandal muru- ja, kmmm..., muid mänge mängida. :)

Uue aasta uued ja vähe vanemad soovid

Järgmise aasta soovid:

1. Oma Maja. Järgmise aasta peapunkt. Loodetavasti saab maja lõõpuks valmis. Jumal võiks vähe rohkem õnne anda ja ehitusfirma oma tööd teha. Möödunud aasta kohta peab küll ütlema, et ainsad, mis täiesti graafikujärgselt ja korrektselt meieni jõudsid, olid arved >:|

2. Eestluse kultiveerimine. Brüsselile lähemale kolides saab ehk Uku Eesti lastega rohkem kokku. Ma pean ainult otsustama, kas viin ta laulma või tantsima. Viimane tundub vähemalt ajakava poole pealt rohkem sobivat.

3. Tervis. Esiteks, et haigused ei kimbutaks (et mu nina lõpetaks kraani mängimise ;) ja, teiseks, Nici hädad jätkuvast samas tempos hääbuks.

4. Veel üks artikkel publitseerimise torusse ning teine käsikirjana lauale. Muidu ei saa must doktorit enne vanaema staatust.

5. Võtta kaanest-kaaneni veerimispulgaga Wooldridge'i Econometric Analysis läbi. Igav, aga ei saa mööda kuidagi.

Varakevadeks katus peale

Kui tööd tehakse, siis maja kerkib. Ei ehituspuhkusele!



UGPDEvHEww

Mitte ainult lapsed ei kasva

... vaid majad ka. Kui natuke vihma sajab kasvab platsile maja. Kamina kasvamine majja võtab veel vähe aega.

Oma tükike planeedist

Siia tuleb maja ja aed:

Ja väike kapitalist vaatab tehtud tööd...

Elu nagu miniatuursed Ameerika mäed

Kui ühe kandi pealt läheb kõik hästi, siis teise, täiesti ootamatu kandi pealt veab elu viltu.

Esiteks rase pool edeneb hästi. Muresid pole, tibi istub ilusti pea all ja minu vererõhk püsib kodussünnituseks vajalikes piirides (15/7). Tänaseks on nii Jo kui Catherine mul kodus "kohvil" käinud, ma olen oma materjalilisti lätte saanud ja pea kõik on kodus olemas ka. Nädalavahetusel pesin kõik Uku vanad väiksed riided ära ning ladusin kappi uut kandjat ootama, voodi on kokku kruvitud, turvahäll kapi otsast alla tõstetud, kärule tõmbasime uuesti korviosa peale.

Nüüd veel vähe kilet ja pakse meditsiinilisi sidemeid ning väike tüdrukuhakatis võib sündima hakata. Eile mõtlesime missugusel kuupäeval see toimuda võiks, igasugused arvestused annavad 6.-9. aprill. Ma avaldasin arvamust, et positiivse energia poolest pigem 9., mulle inimeste ristilöömisega lapse sündi ei meeldi seostada.

Ameerika mäe kõhus õõnsust tekitav langus on seotud meie majaehitamise projektiga, mis tundus täni libedalt edenevat. Takkajärgi vaadatuna ehk liigagi libedalt. Nimelt see neetud karjamaa on pehme pinnasega ja tugeva vundamendi tegemiseks tuleb planeeritud 1.5 m asemel pea 3 m sügavuseni kaevata-vundeerida. (Praegust tundub siiski, et maja saab sinna põhimõtteliselt püsti lüüa.) Vastasel korral võime me kümne aasta pärast köögiaknast vihmausse vahtida. Ma eelistaks pigem köögiaknale vihmaussikomposti teha. Muud häda ju pole, aga kaks korda sügavam vundament läheb ka rohkem maksma... Seega tekib nn mõtekuse küsimus, et kui palju rohkem tasub välja käia enne, kui uut krunti otsima hakata.

Majatest

You scored as Townhouse. You should live in a townhouse, townhouses are ok as long as they are nice Townhouse 56% Mansion 55% Split level 22% Apartment 22% Trailor 11% What kind of house should you live in? created with QuizFarm.com

Uhhh, napilt... Mõisapidamine ei ole isegi Eestis odav. Linnamaja sobib mulle küll :)