Õhtujutt

Jalgpall on läbi ja N paneb teleka kinni. M on juba kuskil teadvuse ja teadvusetuse vahepeal. N võtab öökapilt raamatu ning asub nohisedes lugema.
- Damn, meil jäi õhtusöögist vorsti üle. Ma lähen söön selle ära.
Võtab vähemalt 20 sekundit aega, et unesegane M jagaks matsu ja meenuks, et vorsitükk maandus juba prügikastis.
Varsti tuleb N matsutades tagasi.
- Ei söö kõike mu salaamit ära.
- Ma ei söö salaamit, vaid vorsti.
- Aga ma viskasin vorsitüki ära...
- Ma tean, ma kookisin selle prügikastist uuesti välja. Mul oli raamatus juttu hot dogidest ja ma pidin jupi vorsti saama...

Test: Kas su abikaasa märkab sind?

Alustuseks pean ma nentima, et mu hajameelsus hakkab ületama igasuguseid piire. Ma oleksin eile äärepealt unustanud, et mul kohting juuksuriga. God bless the outlook. Tibistumise testis skoorin ma lausa negatiivselt.

Ja kuna ma ise enam peaaegu ei teadnud midagi oma olulisest punktist päevaplaanis, siis Nicil polnud aimugi. Nii ma jõudsingi koju värskenduskuuri läbiteinud peaga. Ei midagi erilist, roosaks ei värvinud, ikka vana hea bob. Nic astus tuppa: "Ooooo!! Moiiiii! Sexy!". Natukese aja pärast nentis, et ma talle ei kõssanudki juuksurist. Kas see oli test, kas ta ikka märkab? :) Testi läbis ta igastahes eeskujulikult, 10 10-st.

Kuigi polnud nii mõeldud, sobib see idee ju suurepäraselt testiks, kas abikaas veel peale n aastat oma naist märkab või on kaasa lihtsalt mööblitükiga võrdsustatud. Seega, kel testihimu, juuksurisse! Sic! testitulemuste usaldusväärsuse huvides ei tohi muutus olla, kmm..., dramaatiline. Ehk pead roheliseks ei maksa värvida, kui te juhtumisi daltonistiga koos ei ela.

Kosmopoliidid me peres

Ajendatuna ühe tobeda BV st bekende vlaaming e tuntud flaami veel tobedamast repliigist oma kosmopoliitsuse kohta hakkasime me Niciga arutama oma maailmakodaniku staatuse üle. Ma pakkusin välja, et eestlased-flaamid üks matsirahvas puha eesotsas nimetet BV-ga. Kosmopoliidid, my arce. Maailmakodaniku automaatset elu mitmetahulisuse eeldust pole meil kummalgi veres.

Seepeale vihjas Nic, et temal oli omal ajal kombeks Pariisis kohtingul käia. Ehhee, kummaline, aga minagi semmisin Pariisis ühe flaami poisiga. Kes oli tõeline maakas ja saabus esimesele kohtamisele internetist väljaprinditud skeemiga, kus seisis peal Eiffel, Notre-Dame ja Seine. :D Maaka orienteerumisvaistule peab siiski au andma, sest sellise, kmm, skeemiga (no kaart see ei olnud) leida üles õige tänav ja maja oli ülimat imetlust väärt. Nagu laulus öldakse, kui kokku tahab saada üks õnnelik paar...

Kui ma siis lõpuks selle flaami poisiga Ladina kvartali baaridesse jõudsin, tellis ta une bière grandi, eeldades, et kõikjal maailmas lähtutakse Belgia kolkastandardist, kus suur õlu on kolmandikliitrises anumas. Pariis kasutas Müncheni standardit :) Aga ära me selle jõime ja nalja sai palju. Tänaseni armastan ma küsida, kas suur õlu või une bière grand. Ainult ega see mind veel kosmopoliidiks tee.

Palju õnne mitte häid jõule!

Täna, viis aastat tagasi, kõlas Wommelgemi vallamaja tseremooniasaalis kaks korda selge ja kõlav "jaa". Kusjuures tundub tunduvalt lühem aeg tegelikult olevat. Aga mõeldes Nici vanavanematele, siis 60 veel minna :)

Viie aasta tagusest päevast meenub kaks pilti. Esiteks meie meer ametlikul tseremoonial. Nagu ikka käib allakirjade juurde natuke üllast juttu ja pärast nn seltskondlik vestlus. Tollel päeval oli Eestis juhtumisi ebajõululikult külm ja lumine päev. Igastahes, kui linnapea kuulis, et Eestis -18, siis sai ta aru küll, miks me Belgiasse kolisime. Aga, miks küll kõik marokolased ennast marjamaale punnitavad, sellest ta aru ei saanud. Kui mu ettekujutus flaamidest põhineks mu esimesel ametlikult kogemusel, ei peaks ma flaame mitte natsionalistideks, vaid lausa rassistideks. Sealhulgas herr meer pole flaamiblokker, vaid liberaal.

Teises pildis jõudsime me meeri üle kõvasti irvitades koju. Täpsemalt kodu ukse taha, mis, nagu uks tavaliselt, avaneb võtme abil. Ainult vastne abielupaar tunnistajatega oli ühel pool ust ja võtmed teisel pool. Õnneks oli meil magamistoa aken lahti ning seltskonnas leidus ämblikmehe fänn G. Peale lühikest külaskäiku alumiste naabrite juurde (kodus oli ratastoolis naine, kelle magamistuppa esimese raksuga tungiti :) jõudis G õnnelikult meie magamistuppa ja tegi uksed lahti. Seega lahtise aknaga magamine ei ole ainult tervisele kasulik. Lahtine aken võib vahel kindlustada champagne pulmapäeval.

Stseen sarjast, miks mõni suhe õnnestub

Nic tuli hilja koju, lepituseks pudel champagnet kaasas. Kui nüüd aus olla, siis champagne oli tegelikult ühe äripartneri leidlik viis pakkuda klientidele uue kontori puhul klaasike kihisevat roolijoodikute hulka suurendamata.
- Kas meil süüa ka veel midagi on?
- Ei, täna on suure paastu peaproov.
- Ausalt, vä?
- Kui sa just kuidagi ei saa, siis lumpiaid on kapis. Pane 15 min ahju.
- (Köögi seina tagant) Aaa, 5 minutiks, eks? (lootusrikkalt) ... 50 minutiks?
(Kostub ainult kihistamist.)
- Damn... Tead, just selle pärast ma su'ga abiellusin, et ma ei suuda sind selliste asjadega tibuks tõmmata.