It's not really a country, is it?

Kui sa satud teise riiki kolima, siis su lähemad ja kaugemad sõbrad kostitavad sind ikka hulgima naljakas-teravmeelsete meilidega. Vahel tuleb küll omadussõa jutumärkidesse panna, aga mingi point neis siiski on. Inboxi puhastustöö käigus ilmusid lagedale kirjad aastast 2004. Näiteks selline spämm:

Top 10 reasons to be a Belgian:
1. You get to speak three languages, but none of them intelligibly.
2. If other countries want to fight a war, they will do it in your country.
3. You can brew drinks out of fruit, and still call it beer.
4. You are either: a. like the Dutch, just less efficient b. like the French, just less romantic c. just like the Germans
5. Decent fries. Real mayonnaise. Great chocolate. Damn good beer.
6. No one knows anything about you, except for the Dutch and French, and they make fun of you.
7. More scandals in a week than any other country in a decade.
8. You can drive like a maniac on the road and nobody cares.
9. All your famous countrymen are either imaginary, or sex-offenders.
10. Face it. It’s not really a country, is it?

Ma olen oma sakslasehingega õigesse kohta sattunud. Aga tegelikult jäi mulle silma hoopis viimane punkt. Isegi muumaalased ei pea Belgiat riigiks. Veel üks põhjus föderalistipisaraid valada. Jääb ainult loota, et punkt peegeldab keskmise Ameerika riikliku kooli õpilase arusaama. Lootus sureb viimasena, eks?

Test: Kas su abikaasa märkab sind?

Alustuseks pean ma nentima, et mu hajameelsus hakkab ületama igasuguseid piire. Ma oleksin eile äärepealt unustanud, et mul kohting juuksuriga. God bless the outlook. Tibistumise testis skoorin ma lausa negatiivselt.

Ja kuna ma ise enam peaaegu ei teadnud midagi oma olulisest punktist päevaplaanis, siis Nicil polnud aimugi. Nii ma jõudsingi koju värskenduskuuri läbiteinud peaga. Ei midagi erilist, roosaks ei värvinud, ikka vana hea bob. Nic astus tuppa: "Ooooo!! Moiiiii! Sexy!". Natukese aja pärast nentis, et ma talle ei kõssanudki juuksurist. Kas see oli test, kas ta ikka märkab? :) Testi läbis ta igastahes eeskujulikult, 10 10-st.

Kuigi polnud nii mõeldud, sobib see idee ju suurepäraselt testiks, kas abikaas veel peale n aastat oma naist märkab või on kaasa lihtsalt mööblitükiga võrdsustatud. Seega, kel testihimu, juuksurisse! Sic! testitulemuste usaldusväärsuse huvides ei tohi muutus olla, kmm..., dramaatiline. Ehk pead roheliseks ei maksa värvida, kui te juhtumisi daltonistiga koos ei ela.

Mis on ühist mootorratturpolitseinikul ja rugbyl?

1. Nad mõlemad on oma karbi kirkaimad kriidid. Võhikutest visuaalsetele gurmaanidele kõige nauditavamad eksemplarid omast liigist.

2. Mõlemasse on kasulik suhtuda kui kunstiteosesse - tarbida teatud distantsilt ja sobiva nurga all. Muidu võib näiteks ümber pöörav mootorratturpolitseinik meenutada Burt Reynoldsi vuntsidele vaatamata ennekõike valgete froteesokkidega Ida-Saksa pornonäitlejat.

Belgia vahvlid

Kui ma kunagi esimest korda Brüsselisse sattusin, siis õlle kõrval teiseks gastronoomiliseks elamuseks olid mulle vahvlid. Paksud ja magusad suhkru e Liege vahvlid. Suureks üllatuseks vedas skriinimise lõunapausi ajal kiiruga haaratud kahe vahvliga välja õhtuni.

Natukese aja pärast kolisin ma vahvlite keskele elama. Iga kord kui me poes nädala toiduvaru kokku kuhjasime või niisama linnas lonkisime, ei suutnud ma ühele vahvlile ei öelda. Nic vahel suutis. Minu suuresilmsele küsimisele, kas ta vahvleid ei söögi, vastas ta kõiki Kristuse kannatusi peegeldava ilmega, et sööb küll, ta on ju belglane.

Siis sain ma jõulukingiks tõelise vahvlimasina, the real thing nagu Mimi ütles. Kena, roostevabast terasest, vahetatavate raudade ja retseptiraamatuga. Retseptiraamatuga tutvudes sain ma aru, miks kaks suhkruvahvlit lõunasöögi välja annavad :) Seetõttu saab meil nüüd rohkem Brüsseli ja õllevahvleid.

Kõik see tuli mulle jälle meelde, kui täna üle hulga aja jälle ühe suhkruvahvli võtsin :)

Uudiste ürgosa - liiklusõnnetused

Ma ei satu just sageli kella seitsmeseid uudiseid vaatama. Tavaliselt on see nö pere kvaliteetaeg :). Aga eile juhtus, et tibi jäi tukastama ning vend vaatas ootades-aatades raamatut, mis andis mulle võimaluse uudistesaateid vaadata.

Uudised tõid pinnale ühe belglaste ärritava harjumuse. Nimelt iga, absoluutselt iga, uudistesaade sisaldab reportaazi "kauni" pildimaterjaliga mõnest raskemat sorti liiklusõnnetusest. Eile mul lausa eriti jopastas, sest klõpsutades järgmisele uudistesaatele tabas mind hiljemalt ülejärgmise uudisega jälle liiklusõnnetus.

Miks peab inimene küll iga õhtu mingit järjekordset zippoks keeratud autot kaema? Sest, vaatamata igipüsivale kohale uudistes, ei juhtu iga päev liikluses tähelepanuväärseid õnnetusi. Õnneks muidugi. Ma saan aru, et uudis on Antwerpeni ringil põlema läinud elusaid kanu vedav reka või mõni ahelkokkupõrge, aga kiirust ületav nolk, kes juhtumisi sõtis tellistest müürile augu sisse, või kiirteel oma võimeid ülehinnanud mersuomanik? Lollus suures plaanis. Ainult uudsuse moment jääb mulle vähe tabamatuks. See kõik on heaks ettekäändeks ennast Uku kõrvale suurt loomaraamatut vaatama sättida.

Üheksakuune

Ma pean ise kirjutama õppima, sest emps on nii pika toimega. Nädal tagasi oli meie menüüs ricottakook empsi hõbelusika raamtust. Ja mina sain ka väikse tüki! Ning sugugi mitte kõhuvalu nagu emps kartis. Itaalia köök on taevalik. :P

Tegelikult on minus käinud väike krõks ning ma olen hakanud tahkemat toitu sööma. Ma söön porgandit ja printsessube, pirni ja rukkileiba ning venna autosid. Võib olla on see seotud sellega, et ma hakkan üldse suureks kasvama. Seisan natuke oma mängukaare najal. Ajan peput nagu pioneer püsti (mis asi see pioneer veel on?) ja proovin ennast istuma ajada. Viimane vahel isegi õnnestub, kui ma olen enne empsi jala peale roninud. Ma olen kaval :)

Jutuhoog pole samuti vaibunud, ma seletan hea meelega kaasa, kui emps ja paps poliitikast räägivad. Täitsa huvitav on. Mul on kindlasti kõige kõvem hääl.

Kosmopoliidid me peres

Ajendatuna ühe tobeda BV st bekende vlaaming e tuntud flaami veel tobedamast repliigist oma kosmopoliitsuse kohta hakkasime me Niciga arutama oma maailmakodaniku staatuse üle. Ma pakkusin välja, et eestlased-flaamid üks matsirahvas puha eesotsas nimetet BV-ga. Kosmopoliidid, my arce. Maailmakodaniku automaatset elu mitmetahulisuse eeldust pole meil kummalgi veres.

Seepeale vihjas Nic, et temal oli omal ajal kombeks Pariisis kohtingul käia. Ehhee, kummaline, aga minagi semmisin Pariisis ühe flaami poisiga. Kes oli tõeline maakas ja saabus esimesele kohtamisele internetist väljaprinditud skeemiga, kus seisis peal Eiffel, Notre-Dame ja Seine. :D Maaka orienteerumisvaistule peab siiski au andma, sest sellise, kmm, skeemiga (no kaart see ei olnud) leida üles õige tänav ja maja oli ülimat imetlust väärt. Nagu laulus öldakse, kui kokku tahab saada üks õnnelik paar...

Kui ma siis lõpuks selle flaami poisiga Ladina kvartali baaridesse jõudsin, tellis ta une bière grandi, eeldades, et kõikjal maailmas lähtutakse Belgia kolkastandardist, kus suur õlu on kolmandikliitrises anumas. Pariis kasutas Müncheni standardit :) Aga ära me selle jõime ja nalja sai palju. Tänaseni armastan ma küsida, kas suur õlu või une bière grand. Ainult ega see mind veel kosmopoliidiks tee.

Arstid Belgia moodi

Algusest alustades võtsime me Niciga veel vana aasta raames suure suurpuhastuse kodus ette. Põhjuseks fakt, et me ei tahtnud enam koju ära mahtuda ning enne loodetavat kolimist on mõtekas ebavajalikust kolist, nagu Red Bull aastast 2002, lahti saada.

Ühes kapis oli meil hunnik arstirohte, kust polnud vähemalt mina viimase viie aasta jooksul midagi ära visanud. Enesevabanduseks pean nentima, et tegelikult on mul üldse olnud nimetatud riiuliga viimastel aastatel väga leige suhe. Aga peale kuupäevadega tutvumist jäi kappi hulk ruumi ning paratsetamool, magneesium, kinnisti, Wala ninatilgad, toniseeriv- ja spasmiheel (pluss Nici rohud).

Kogu minemavisatud hunnik tuletas mulle meelde Belgia arstide rohuväljakirjutamise armastuse. Nimelt meeldib Belgia arstidele alati retsept sulle kaasa kirjutada. Oma perearsti puhul kahtlustan ma lausa väikest maaniat. Kuna ma olen meie tutvuse jooksul olnud pikka aega, kas rase või rinnaga toitev ema, siis võttis ta kätte ja uuris hulgi alternatiivseid ravimeid. Müts maha muidugi selle ponnistuse ees, kuigi ma ka neist paljusid ei ole tarvitanud. Viirushaigust ravib kõige paremini voodi ja pärnaõietee, täiesti retseptivaba kaup.

Teisalt oli see rohuhunnik ka masendust tekitav. Ikka paras ports raha farmaatsiatööstuse veskile. Nüüdseks ma alati rõhutatult toonitan, et tegelikult on mul üksnes tööle arstitõendit vaja. Aga retsepte saan ma ikka. Samas apteeki ma kohe ei jookse, ma viskasin minema ma ka hea portsu viimase paari aasta jooksul väljakirjutatud, aga kasutamata retsepte. Võib öelda, et ma olen oma õpiraha ära maksnud.

Veel üks eestlane e leivareklaam

Fay tõeline kangelane on suur vend - venna viitsib alati lollusi teha ja väikest õde väntsutada. Lisaks hoolitseb vend menüü eest, närvust lisasööjast õele suudab vend kõige rohkem juurikaid sisse ajada.

Vennal pole kahju ka muud head paremat õega jagada. Näiteks jõulupeolt saadud Kasekese kommi või jäätist. Ehk pidevalt tuleb Ukut beebide toidulaua osas harida. Kommi ja jäätist õde ei söö, aga õuna-pirni küll jne. Seekord pidas nädalavahetuse leiba vend paslikuks beebitoiduks. Fay samuti. Suur hulk värskest leivast määriti laua peale, aga siiski kõhtu jõudis ka midagi. Maitse oli igastahes priima :)

Koolivaheaeg

Kolm nädalat koolivaheaega toob kaasa arenguhüppe lapse arengus :) Tegelikkuses on vist küll tegemist kommi ja küpsisehooaja ainumase positiivse tulemusega. Nimelt reedel tuli Uku kööginurka, kus ma parasjagu viibisin, võttis mul käest kinni ja nõudis, et ma tuleks vaatama. Seda siis:


Et ta teab, kuidas ta nimi kirjutatult välja näeb, mind ei üllatanud. Kooli minnes sai kõikvõimalikud riided uu-ka-uu-d täis õmmeldud. Aga, et ta oskab selle ise täheküpsistest kokku panna, on midagi uut. Kirjaoskamatust pole me peres vist vaja karta.

Ilmaprobleem

Miks küll inimesed arvavad, et ainult Eestis on pime? Kustutasin lõunale minnes tule, aga veerand tundi tagasi panin uuesti põlema. Ei näinud paberi pealt lugeda. Eelmise aasta jaanuaris tuli Belgais näiteks 34 tundi päikesepaistet kuu peale kokku. Ehk täitsa pime on. Ja viimasel ajal Eestist külmem ka. Peaks minema oma meerile ütlema, et koligu minema (naljast saab aru 24. detsembri lugu lugedes) ;)

Uue aasta uued ja vähe vanemad soovid

Järgmise aasta soovid:

1. Oma Maja. Järgmise aasta peapunkt. Loodetavasti saab maja lõõpuks valmis. Jumal võiks vähe rohkem õnne anda ja ehitusfirma oma tööd teha. Möödunud aasta kohta peab küll ütlema, et ainsad, mis täiesti graafikujärgselt ja korrektselt meieni jõudsid, olid arved >:|

2. Eestluse kultiveerimine. Brüsselile lähemale kolides saab ehk Uku Eesti lastega rohkem kokku. Ma pean ainult otsustama, kas viin ta laulma või tantsima. Viimane tundub vähemalt ajakava poole pealt rohkem sobivat.

3. Tervis. Esiteks, et haigused ei kimbutaks (et mu nina lõpetaks kraani mängimise ;) ja, teiseks, Nici hädad jätkuvast samas tempos hääbuks.

4. Veel üks artikkel publitseerimise torusse ning teine käsikirjana lauale. Muidu ei saa must doktorit enne vanaema staatust.

5. Võtta kaanest-kaaneni veerimispulgaga Wooldridge'i Econometric Analysis läbi. Igav, aga ei saa mööda kuidagi.