Ajendatuna ühe tobeda BV st bekende vlaaming e tuntud flaami veel tobedamast repliigist oma kosmopoliitsuse kohta hakkasime me Niciga arutama oma maailmakodaniku staatuse üle. Ma pakkusin välja, et eestlased-flaamid üks matsirahvas puha eesotsas nimetet BV-ga. Kosmopoliidid, my arce. Maailmakodaniku automaatset elu mitmetahulisuse eeldust pole meil kummalgi veres.
Seepeale vihjas Nic, et temal oli omal ajal kombeks Pariisis kohtingul käia. Ehhee, kummaline, aga minagi semmisin Pariisis ühe flaami poisiga. Kes oli tõeline maakas ja saabus esimesele kohtamisele internetist väljaprinditud skeemiga, kus seisis peal Eiffel, Notre-Dame ja Seine. :D Maaka orienteerumisvaistule peab siiski au andma, sest sellise, kmm, skeemiga (no kaart see ei olnud) leida üles õige tänav ja maja oli ülimat imetlust väärt. Nagu laulus öldakse, kui kokku tahab saada üks õnnelik paar...
Kui ma siis lõpuks selle flaami poisiga Ladina kvartali baaridesse jõudsin, tellis ta une bière grandi, eeldades, et kõikjal maailmas lähtutakse Belgia kolkastandardist, kus suur õlu on kolmandikliitrises anumas. Pariis kasutas Müncheni standardit :) Aga ära me selle jõime ja nalja sai palju. Tänaseni armastan ma küsida, kas suur õlu või une bière grand. Ainult ega see mind veel kosmopoliidiks tee.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment