Eile jõudis kätte aeg katsetada Belgia parlamendivalimiste testi. Kui Eesti oma pani minu puhul laialt puusse ja ka eelmine Belgia test polnud kuigi täpne, siis versioon 2.0 töötab täitsa hästi.
Ootuspäraselt on medalikohtadel parempoolsed parteid - liberaalne VLD, Lijst Dedecker, kristlased CD&V. Huvi pärast vaatasin, mis osas mu roosa hing sotsialistidega (Spa) läbi ei saa. Meie vaated lähevad lahku pea eranditult majandusküsimustes: supermarketid võiksid pühapäeviti lahti olla, De Post ei peaks olema monopol, maksukuriteod ei peaks erilist tähelepanu saama, töötuabiraha saamisel peab olema KINDEL KESTVUS (praegu võib abiraha saada praktiliselt pensionini), riigipensioni iga peab tõstma jms. Ainus minu jaoks oluline lahkheli eetilisel tasandil on valimisnimekirjade tõmbluku printsiip, täiesti üllatuslikult ei poolda sotsialistid vahelduvsoolisi liste.
Hea kild oli ka saates. Diskussioon käis suitsuvabade baaride teemal. Suitsetajate pooldajate argumendiks oli, et näiteks ülekaalulised inimesed lähevad tervishoiusüsteemile rohkem maksma, aga nendele ei ole kohustust müüa ainult poolikuid portse porgandit. Suitsetamisvastane BV märkis rahus, et keegi ei sunni teda paksu inimese taldrikust sööma, aga millegi pärast peab ta koos suitsetajaga suitsetama. Ma ei avalda sageli Ameerikale armastust, aga suitsupoliitika osas küll.
Monday, May 28, 2007
Thursday, May 24, 2007
Mida peaks inimene lugema?
Kuna kohvrid liiguvad minu ja Eesti vahel väga harva, siis tuleb alati kõik pagasikilod ära täita raamatutega. Ehk missugused raamatud peaksid kindlasti kohvrisse minema?
Praegu seisavad (väga ameerikakeskses) listis
Ernst Muldashev, "Kellest me põlvneme";
Irving, "Garpi maailm";
Jonathan Franzen, "Parandused";
Cees Nootboom, "Rituaalid";
lasteluuletused Suurtelt väikestele...
Hollandi kirjanduse osas pole ma veel lootust kaotanud. Naistekaid ja kriminulle loen ma ainult klassikuid nagu Austen, õed Bronted, Doyle või Stout. Põnevikest ainult le Carréd, äärmisel juhul Ludlumit.
... Richard Russo "Empire Falls".
Praegu seisavad (väga ameerikakeskses) listis
Ernst Muldashev, "Kellest me põlvneme";
Irving, "Garpi maailm";
Jonathan Franzen, "Parandused";
Cees Nootboom, "Rituaalid";
lasteluuletused Suurtelt väikestele...
Hollandi kirjanduse osas pole ma veel lootust kaotanud. Naistekaid ja kriminulle loen ma ainult klassikuid nagu Austen, õed Bronted, Doyle või Stout. Põnevikest ainult le Carréd, äärmisel juhul Ludlumit.
... Richard Russo "Empire Falls".
Wednesday, May 23, 2007
5 nädalat
Tuesday, May 22, 2007
Lääne edukaim äriidee - tselluliit
Igakevadine tselluliidijutt pani mind mõtlema, et tegelikult on tegemist läbi aegade parima äriideega. Juba sajandeid on inimesed osanud tsellu pealt teenida. Kõigepealt haarasid Rubens, Caravaggio jt pinstlid, panid tselluliidi lõuendile ja müüsid selle kalli raha eest maha. Sajandeid ja aastatuhandeid kesteva kuulsuse said kauba peale. Mõni vähe kehvem ärimees sai küll ainult viimase hüve.

Siis tulid kunstikogujad-kultuuripatroonid, kes riputasid tselluliidi muuseumidesse kogu rahvale vaatamiseks ülesse. Ja küsivad vaatamise eest raha, kuigi mitte palju. Samas peab näiteks ülallingitud mitte-tsellu Rubensi kaemise eest maksma, kuigi pilt st terve altarimaal ripub kirikus. (Antwerpeni katedraal on mu mälus ainus kirik, kus peab sisenemise eest maksma.)
20. sajandi lõpul leidsid naisteajakirjad ning kosmeetikafirmad ühel ühisel mõnusal saunaõhtul, et tselluliit on kole ja naised peaksid oma apelsininahaga halastamatusse võitlusesse asuma. Seltskonnas oli ka reeturlikke ökonomiste, kes Sayle viidates nentisid, et pakkumine loob nõudluse. Niimoodi ujutatigi kaubandus ja iluteenindus üle järjest high-techimate antitsellu vidinatega. Kaalutlev naistarbija libastus libedal tselluliidikreemil.
Siis tulid kunstikogujad-kultuuripatroonid, kes riputasid tselluliidi muuseumidesse kogu rahvale vaatamiseks ülesse. Ja küsivad vaatamise eest raha, kuigi mitte palju. Samas peab näiteks ülallingitud mitte-tsellu Rubensi kaemise eest maksma, kuigi pilt st terve altarimaal ripub kirikus. (Antwerpeni katedraal on mu mälus ainus kirik, kus peab sisenemise eest maksma.)
20. sajandi lõpul leidsid naisteajakirjad ning kosmeetikafirmad ühel ühisel mõnusal saunaõhtul, et tselluliit on kole ja naised peaksid oma apelsininahaga halastamatusse võitlusesse asuma. Seltskonnas oli ka reeturlikke ökonomiste, kes Sayle viidates nentisid, et pakkumine loob nõudluse. Niimoodi ujutatigi kaubandus ja iluteenindus üle järjest high-techimate antitsellu vidinatega. Kaalutlev naistarbija libastus libedal tselluliidikreemil.
Thursday, May 17, 2007
Kohtasin eile eesti keelt
Nic nõudis, et poest tuleb midagi mittealkohoolset ja mitte mahla tuua. Ice tead näiteks. Ma küll kobisesin, et sama hästi võib ta petrooli ja vett blenderisse panna, aga võtsin palve siiski arvesse.
Lisaks kõntsajoomisevastasusele olen ma ka antikorporatiivne inimene ning sellest tõekspidamisest ma seekord ei taganenud e Liptoni jätsin kindlakäeliselt ostmata. Leidsin hoopis ühe nö no-brand jäätee. Ja selle küljelt ilusa eestikeelse sildi!

Ma ei ole eesti keelt pakenditel veel siin kohanud, soomekeelseid silte küll. Igastahes kunagi pesumasina ostmisel ei osanud müüja mu pärimisele vastata ning siis võttis juhendi välja. Juhuslikult sattusin ma kohe soomekeelsele osale, mis põhjaeestlasele pole probleem. Arvestades müüja ilmet, olin ma kindlasti selle müüja elus esimene kohatud põhjaeestlane. Nii, et Nic seletas rahumeeli stiilis "don't mind, she is from Barcelona" e ma pole hull, aga ma tõesti saan soome keelest aru.
Lisaks kõntsajoomisevastasusele olen ma ka antikorporatiivne inimene ning sellest tõekspidamisest ma seekord ei taganenud e Liptoni jätsin kindlakäeliselt ostmata. Leidsin hoopis ühe nö no-brand jäätee. Ja selle küljelt ilusa eestikeelse sildi!
Ma ei ole eesti keelt pakenditel veel siin kohanud, soomekeelseid silte küll. Igastahes kunagi pesumasina ostmisel ei osanud müüja mu pärimisele vastata ning siis võttis juhendi välja. Juhuslikult sattusin ma kohe soomekeelsele osale, mis põhjaeestlasele pole probleem. Arvestades müüja ilmet, olin ma kindlasti selle müüja elus esimene kohatud põhjaeestlane. Nii, et Nic seletas rahumeeli stiilis "don't mind, she is from Barcelona" e ma pole hull, aga ma tõesti saan soome keelest aru.
Tuesday, May 15, 2007
Emaks olemise vaev ja valu
Ema pole iga kord sugugi lihtne olla. Näiteks kui emadepäeva õhtu möödub traumapunktis. Uku lendas ninali ja tuli kontrollida, kas ninaluu katki. Terveks jäi õnneks, aga Uku niutsus ninavalu käes terve öö läbi une. Emana ei ole seda lihtne kuulda isegi, kui tead, et tõenäoliselt tuleb veel hullemaid matse väikse rübliku elus ette.
Nagu ikka ei käi õnnetused ükshaaval. Seepeale otsustas Fay kuus tundi öösel jutti magada, millele mu tissid reageerisid 38-kraadise palavikuga järgmisel päeval. Õnneks hakkab palavik ja põletik üle minema.
Aga kõik see ununeb, kui väike poiss tuleb koolist koju, kunstitöö kotis, keeldudes kangekaelselt sellest rääkimast. Kodus võtab konstruktsiooni suur abstraktsionistlik süda koos väikese realistliku südamega välja ja soovib head emadepäeva!
Nagu ikka ei käi õnnetused ükshaaval. Seepeale otsustas Fay kuus tundi öösel jutti magada, millele mu tissid reageerisid 38-kraadise palavikuga järgmisel päeval. Õnneks hakkab palavik ja põletik üle minema.
Aga kõik see ununeb, kui väike poiss tuleb koolist koju, kunstitöö kotis, keeldudes kangekaelselt sellest rääkimast. Kodus võtab konstruktsiooni suur abstraktsionistlik süda koos väikese realistliku südamega välja ja soovib head emadepäeva!
Friday, May 11, 2007
Miks Mme. Roheline käib M. Vasakpoolsega
Teleajakirjaga sai see nädal kaasa kuulsa The Inconvenient Truthi DVD. Ja eile sai siis kordusetendust tehtud. Aga mitte filmist ei taha ma kirjutada, seda tasub parem vaadata.
Ma hakkasin mõtlema sh ka oma tuttavate seas leiduvate liberaalide peale. Nende moto on lihtne "Igaüks on oma õnne sepp". Ehk inimese heaolu sõltub ennekõike temast endast. Siiani on kõik lihtne ja loogiline. Aga kui nüüd küsida, mida saab see õnne sepp keskkonna säilitamiseks teha, siis kuuleb järsku, et mida minu tegutsemine muudab. Hmmm... kõik sõltub indiviidist ja siiski mitte?
Ehk kui osutub mugavaks, siis hakkab liberaal keinsistiks. In the long run we are all dead, you know. Päris egoistlikuks põhimõttelagedaks vereimejaks ma nüüd liberaali tembeldama ei hakka, aga vaatamata vääramatusse usku turujõududesse omavad pikaajalised ja vähe lühiajalisemad järk-järgulised protsessid siiski piiratud mõju mitte ainult konna, vaid ka inimese käitumisele. Seega kipuvad rohelise maailmavaatega inimesed mitte just ultraparempoolsed olema.
Ma hakkasin mõtlema sh ka oma tuttavate seas leiduvate liberaalide peale. Nende moto on lihtne "Igaüks on oma õnne sepp". Ehk inimese heaolu sõltub ennekõike temast endast. Siiani on kõik lihtne ja loogiline. Aga kui nüüd küsida, mida saab see õnne sepp keskkonna säilitamiseks teha, siis kuuleb järsku, et mida minu tegutsemine muudab. Hmmm... kõik sõltub indiviidist ja siiski mitte?
Ehk kui osutub mugavaks, siis hakkab liberaal keinsistiks. In the long run we are all dead, you know. Päris egoistlikuks põhimõttelagedaks vereimejaks ma nüüd liberaali tembeldama ei hakka, aga vaatamata vääramatusse usku turujõududesse omavad pikaajalised ja vähe lühiajalisemad järk-järgulised protsessid siiski piiratud mõju mitte ainult konna, vaid ka inimese käitumisele. Seega kipuvad rohelise maailmavaatega inimesed mitte just ultraparempoolsed olema.
Thursday, May 10, 2007
Ma olen nii ostetav
Ja kergesti mõjutatav. See siis minu kokkuvõte eilsest päevast.
Nic tahtis mulle kangesti mingit riidehilpu kinkida. Lihtsalt lamedakõhulise staatuse saavutamise puhuks. Tore iseenesest muidugist, aga mul on riideid ja eriti mitteraseda riideid piisavalt. CFO minus leidis, et hilpudele kuluva rahaga on meil muudki teha näit. tulevase sauna aksessuaaride jaoks tallele panna.
Eile tuli Nic topi ja kleidiga koju, aga kookis kohe uhkelt välja sildid, et biopuuvillaga tegemist. Ja muidu vastutustundlikult tootva märgiga-firmaga. Oligi mind suures osas relvituks tehtud. Kobiseda muidugi annab alati, aga kingitusi on siiski vahel tore saada!
Nic tahtis mulle kangesti mingit riidehilpu kinkida. Lihtsalt lamedakõhulise staatuse saavutamise puhuks. Tore iseenesest muidugist, aga mul on riideid ja eriti mitteraseda riideid piisavalt. CFO minus leidis, et hilpudele kuluva rahaga on meil muudki teha näit. tulevase sauna aksessuaaride jaoks tallele panna.
Eile tuli Nic topi ja kleidiga koju, aga kookis kohe uhkelt välja sildid, et biopuuvillaga tegemist. Ja muidu vastutustundlikult tootva märgiga-firmaga. Oligi mind suures osas relvituks tehtud. Kobiseda muidugi annab alati, aga kingitusi on siiski vahel tore saada!
Monday, May 07, 2007
Tahan Postimeest lugeda!
Tahan Postimeest lugeda, aga ei lasta. Jobud on kõik välismaised kraanid kinni keeranud. Ehhee, paneks neile kohe pommi või hoopis Vene saatkonnale Brüsselis, kui peamistele süüdlastele.
Postimehed on parajad käperdised, ei suuda siis oma lehekest muud moodi kaitsta kui niimoodi kirvega. Itimeestele maksavad nad vist küll sokolaadirahas ja saavad endale seetõttu ainult pärdikuid lubada.
Postimehed on parajad käperdised, ei suuda siis oma lehekest muud moodi kaitsta kui niimoodi kirvega. Itimeestele maksavad nad vist küll sokolaadirahas ja saavad endale seetõttu ainult pärdikuid lubada.
Sunday, May 06, 2007
Thursday, May 03, 2007
Hoolitsev suur vend
Uku armastab hommikuks müslit süüa. Kuivalt :) Emme oli samal ajal poolel teel dushi alt välja, aga Fay kägises tühja kõhu käes. Suur väike vend arvas, et rosin müsli seest aitab nii kauaks nälga peletada. Nii see närbunud viinamari Fay suhu jõudis. Ja emme imestas järgmine päev, kui pissitades kraanikaussi rosin kukkus. Aga kõigel anomaalsel on täiesti triviaalne seletus.
Monday, April 30, 2007
Eesti valitsus on ...tõesti loll
Economist pani seekord päris täppi kirjutades Eesti hallist ja intellektuaalselt piiratud valitsusest. Vähemalt välispoliitiliselt on nad mitte lühinägelikud vaid lausa pimedad.
Va pronksist poissi oleks saanud muudmoodi likvideerida(, kui kujust oleks üldse olnud vaja lahti saada). Igasuguste ebameeldivate konfliktsete tegude puhul on vorm väga oluline. Just hiljuti jooksis telekast dokumentaalseeria Lähis-Idast, kus ühes saates rääkis hollandlaste pikaajaline korrespondent Israelis juutide-palestiinlaste konfliktist Lääne meedia vaatepunktist. Puhtalt peeerr vaatepunktist, miks juudid märksa rohkem eetriaega ja ka sümpaatiat saavad. Juudid ajavad oma asja "kultuurselt" - Sharon istub kodust raamatukogu meenutavas interjööris, räägib rahulikult heas inglise keeles. Palestiinlased jõuavad teleripilti kiveloopivate jõmpsikatena, Arafat seis tavaliselt vabas õhus, kriiskas ja vehkis kätega ümbritsetuna hambuni relvastatud gängist. (Mind üllatas lisaks fakt, et ta ei rääkinud kuigi head inglise keelt, vaid üks gängi liige täitis sageli ka suflööri rolli!)
Eesti valitsus paneb pronkspoisipoliitikaga Arafati. Või Kalevipoega, kes siili ära kaotanud. Selle kujukese oleks saanud minema toimetada näiteks uue mälestusmärgi rajamise käigus. Ehk enne oleks mõistlik olnud teha uue mälestusmärgi plaanid ja siis minna kraanaga kohale. Rohkem juute valitsusse. :) Praegusel juhul pole ime, et Euroopa uudistes kipub neonatslik mekk asjale manu tulema. Ikka serviti, kallis Andrus!
Va pronksist poissi oleks saanud muudmoodi likvideerida(, kui kujust oleks üldse olnud vaja lahti saada). Igasuguste ebameeldivate konfliktsete tegude puhul on vorm väga oluline. Just hiljuti jooksis telekast dokumentaalseeria Lähis-Idast, kus ühes saates rääkis hollandlaste pikaajaline korrespondent Israelis juutide-palestiinlaste konfliktist Lääne meedia vaatepunktist. Puhtalt peeerr vaatepunktist, miks juudid märksa rohkem eetriaega ja ka sümpaatiat saavad. Juudid ajavad oma asja "kultuurselt" - Sharon istub kodust raamatukogu meenutavas interjööris, räägib rahulikult heas inglise keeles. Palestiinlased jõuavad teleripilti kiveloopivate jõmpsikatena, Arafat seis tavaliselt vabas õhus, kriiskas ja vehkis kätega ümbritsetuna hambuni relvastatud gängist. (Mind üllatas lisaks fakt, et ta ei rääkinud kuigi head inglise keelt, vaid üks gängi liige täitis sageli ka suflööri rolli!)
Eesti valitsus paneb pronkspoisipoliitikaga Arafati. Või Kalevipoega, kes siili ära kaotanud. Selle kujukese oleks saanud minema toimetada näiteks uue mälestusmärgi rajamise käigus. Ehk enne oleks mõistlik olnud teha uue mälestusmärgi plaanid ja siis minna kraanaga kohale. Rohkem juute valitsusse. :) Praegusel juhul pole ime, et Euroopa uudistes kipub neonatslik mekk asjale manu tulema. Ikka serviti, kallis Andrus!
Sunday, April 29, 2007
Friday, April 27, 2007
Kasvab nagu kapsas
Täna sai väikest tüdrukut ka lastearstile tutvustatud. Arstid on kole igavad ja panevad väikese Fay haigutama. Tibi on pool senti kasvanud ning viimase nädalaga 200 g sünnikaalule juurde tulnud. Kogu väike masinavärk töötab nii nagu peab. Mitte, et selles vanematel olulisi kahtlusi oleks varem olnud.
... groeit als kool. (Huvitav, kas kapsas kasvab tõesti väga jõudsalt?)
... groeit als kool. (Huvitav, kas kapsas kasvab tõesti väga jõudsalt?)
Wednesday, April 25, 2007
Shokist ja kultuurist
Ma ei saanudki täna aru, miks Nic minu "pakjes"-t kole seksikaks peab. Soomeugri aktsent tõenäoliselt... Igastahes liikus meie jutt kohanemisteemadele ja Nici tõdemisele, et tema arvates erilist kultuurishokki mul polegi olnud. Vist pole tõesti. Ainus üllatus, mis meenub, oli jalutuskäik ametlikult metsaks kutsutavas keskkonnas, kus puud kasvasid nöörsirges rivis.
Peale seda ei suutnud ma pea aasta Nici vanemate juurde sõites hoiduda kommentaarist: "Kuule, siin on midagi viltu, puud ei kasvagi korralikult rivis!". Ta vanemad elasid nimelt padukolkas st kiirteelt maha sõites pidi veel tervelt(!) pool tundi sõitma väiksemaid teid pidi, mida ääristas täiesti eestilik võsa. Peale aastat leidsin, et tuleb anda oma panus looduse säilitamisse.
Aga tegelikult on flaamid peaaegu nagu eeslased. Nad on harva oma maal peremehed olnud. Ikka pidanud võõra võimu all kummardama. Ning seda orjamentaliteeti vihkan ma nii eestlaste kui flaamide puhul. Miks, paganamasepäralt, peab riigist alati kolmandas isikus rääkima.
Nende keel on sageli nn talupojakeel olnud. Nic ütleb ikka, et ta räägib talupojadialekti. Aga minu minu kommentaari peale, et missugune flaami dialekt kõrgklassidialekt on, pidi möönma, et sellist pole.
Flaamid hiilgavad isegi oma enesetappude näitajaga. Kindlasti ei jõua see soomeugri tasemele, aga kõrgem näiteks töötuse all ägisevast Vallooniast on see küll. Töö ja raha ei ole veel õnn. Aga katsu seda inimestele selgeks teha...
Peale seda ei suutnud ma pea aasta Nici vanemate juurde sõites hoiduda kommentaarist: "Kuule, siin on midagi viltu, puud ei kasvagi korralikult rivis!". Ta vanemad elasid nimelt padukolkas st kiirteelt maha sõites pidi veel tervelt(!) pool tundi sõitma väiksemaid teid pidi, mida ääristas täiesti eestilik võsa. Peale aastat leidsin, et tuleb anda oma panus looduse säilitamisse.
Aga tegelikult on flaamid peaaegu nagu eeslased. Nad on harva oma maal peremehed olnud. Ikka pidanud võõra võimu all kummardama. Ning seda orjamentaliteeti vihkan ma nii eestlaste kui flaamide puhul. Miks, paganamasepäralt, peab riigist alati kolmandas isikus rääkima.
Nende keel on sageli nn talupojakeel olnud. Nic ütleb ikka, et ta räägib talupojadialekti. Aga minu minu kommentaari peale, et missugune flaami dialekt kõrgklassidialekt on, pidi möönma, et sellist pole.
Flaamid hiilgavad isegi oma enesetappude näitajaga. Kindlasti ei jõua see soomeugri tasemele, aga kõrgem näiteks töötuse all ägisevast Vallooniast on see küll. Töö ja raha ei ole veel õnn. Aga katsu seda inimestele selgeks teha...
Miami Beach
Sooja stabiilselt 26-28°C, keskpäeval on parem varjus püsida ja värskelt prassitud apelsinimahla manustada. Nagu Miami Beachil puhkaks. Ainult Orange Bowl ja Marylandi jalkafännid puuduvad. Milleks veel soojamaa puhkust planeerida? Varsti võib juba ka oma aiast apelsine korjata.
Monday, April 23, 2007
Lapsed parlamenti!
Uku vaatab valmimisjärgus Flandria parlamendi lastesaiti.
- Papa, mama... Lõvi. Kus Uku on?
- Lapsed ei ole kahjuks parlamendis.
- Aga ikka peavad olema. Nii ei tohi!
Jälle kohtleb saatus lapsi karmilt. Kui ma suureks saan, siis kuuluvad ka lapsed parlamenti. Vali mind! :)
- Papa, mama... Lõvi. Kus Uku on?
- Lapsed ei ole kahjuks parlamendis.
- Aga ikka peavad olema. Nii ei tohi!
Jälle kohtleb saatus lapsi karmilt. Kui ma suureks saan, siis kuuluvad ka lapsed parlamenti. Vali mind! :)
Friday, April 20, 2007
Thursday, April 19, 2007
Saatana pikad sõrmed
Kurb on kuulda, et vana sõber on meelemürkide küüsi langenud. Alles see oli, kui vastselt abiellunud tulid linnapea juurest ja avastasid, et kellelgi pole koduvõtmeid kaasas. Suurepärane väljavaade seista paar tunnikest pruutkleidis jõuluõhtu vihma käes ja oodata lukusseppi. Siiski leidus üks hing, kes ronis mööda seina üles kolmandale korrusele lahtise magamistoa aknani. Peale seda maitses champagne ekstra hästi.
Ma ei sa öelda, et me oleks koos puuda soola ära söönud. Ma söön lihtsalt nii vähe soola, aga hulga õlut oleme me küll koos ära joonud. Ja nüüd siis kurvad sõltuvuse uudised. Saatan, saatan, lase tast lahti...
Ma ei sa öelda, et me oleks koos puuda soola ära söönud. Ma söön lihtsalt nii vähe soola, aga hulga õlut oleme me küll koos ära joonud. Ja nüüd siis kurvad sõltuvuse uudised. Saatan, saatan, lase tast lahti...
Sunday, April 15, 2007
Kosmonautikapäeva maised e kodused juhtumised - kuidas Fay ilmale tuli
Proloog
Minus on alati tekkinud segadust sõnapaar sünnituse kestus. Kui sünnituse lõpu osas saab suhteliselt üheselt kokku leppida, siis millal algab sünnitus? Ukuga puhkesid veed, aga veel vähemalt 5-6 tundi vaatasime Niciga eelmise päeva uudiseid ja tegime lolli nalja ilma igasuguse sünnitustegevuse märgita. Fay'ga ärkasin ma kolmapäeva hommikul pool kuus väikeste, aga raseda niigi erku und segavate valudega üles. Peale hommikusöôki taantus küll vaevu valu mõõtu välja andev tunne paljaks menstruatsioonipakitsuseks. Optimistlikus meeles luristasin ma vähemalt suure tassi nõmmliivateed ära.
Tavaline päev
Rõõmustades siiski selge igirasedaks mittejäämise märgi üle saatsin Nici tööle ja hakkasime Ukuga sidrunikooki tegema. Selgus, et sidrun st kollane apelsin on kaka, aga kakat sisaldav koogitäidis täitsa söödav. Peale pärastlõunast tuuri juurikapood-pagar-kingaparandaja hakkasid mu menstruatsioonivalud vähe regulaarsemat joont võtma. Kella kuue paiku hakkas Nic kodu poole tulema ning kogu tee püüdsime ära arvata, millal ma sünnitan ja kas peaks Uku õhtul vanaisa juurde asumisele saatma. Peale pikka kaalumist sai vanaisa omale õhtusöögikaaslase ja -lõbustaja.
Ebatavaline öö
Õhtu kujunes täiesti rutiinseks. Sõime, vaatasime Champions League (Milano võitis vähemalt osaliselt teenimatult Bayerni 2:0). Peale jalkat otsustas Nic magama minna, mina oma magamisvõimes kahtlesin ja jäin üles majapidamistöid tegema. Vann sai puhtaks, nõud masinast kappi jne - tõeline kartulivõtjast eesti naine. Südaööst alates hakkas väsimus peale tulema ja nii ma veel täiesti talutavate valude vahepeal lasin silma looja, vahel magasin lausa mõne valu maha tukastades pool tundi järjest. Kella kolmeks oli tuhude vahe 5 minuti peale kahanenud ja ma pidin esimest korda hingama. Vanni soliseva vee peale ärkas ka Nic üles ning tuli olukorda uurima. Ta hakkas ka tungivalt nõudma, et ma Catherine'ile helistaks. Ma püüdsin asjaga venitada, sest mina hindasin avatust 3-4 cm. Omast arust polnud ma veel valutama hakanudki. Pool neli tuli siiski ühiskondlikule survele alistuda ja poole tunni pärast oli Catherine kohal. Raske oli oma kõrvu uskuda, kui Catherine avatuseks 8 cm mõõtis.
Soe vesi oli mõnus, aga tavaline vann vähe kitsavõitu, et ennast seal täiesti vabalt liigutada. Järgmiseks korraks kavatsen ma sünnitusvanni üürida. Vana hea suur maakera-pall oli igastahes mõnusam. Kuna mu eelmisest haiglasünnitusest ilustas mind lahklihalõige, siis oli juba varem kokku lepitud, et püüame rebendite vältimimseks horisontaalse asendiga väljutust venitada. Tegelikkuses tuli preili Dünamiit viienda pressiga nagu väike rakett. Jala-käehoidja rollis Nic hindas etteastet tähelepanuväärseks. Kõigepealt tekitas sobiva pidulikkuse sillerdav purskkaev e puhkenud veed. Seejärel lupsas välja pea ja kohe käigu pealt keerav kere järgi. Väike printsess ei jõudnud ennast lootekotistki välja saada e Fay sündis õnnesärgis. Pressidega mittekaasaminemine mul välja ei tulnud ning vana arm rebenes natuke. Veerand tunniga lõppes tuksumine nabanööris ning vastne topelt-paps lõikas nööri läbi. Platsenta sündis pea vahetult otsa ning ootab sügavkülmas uue kodu valmimist.
Lõpuks kokkuvõtvad numbrid raamatupidaja- ja statistikuhingedele: 3580 g 52 cm Apgar 10/10.
Epiloog
Nagu ikka tuleb vastsed ilmakodanikud riigivõimuasutuses legaliseerida-registreerida. Belgia seadused nõuavad vastusündinu registreerimist sünnijärgses vallavalitsuses. Kuna meie külas haiglat pole, siis enamus vastsündinuid on arvele võetud naabervaldades. Erandiks kodussündinud lapsed. Nii astus Nic reedel rahulikult üle kohaliku vallaviletsuse ukse. Esiteks pidi ta oma soovi sünni registreerimiseks veel kaks korda kordama. Seejärel vatasid kõik kolm kohalviibinud tädi ämmaemanda paberit ning tõdesid, et Nic täitsa õiges kohas. Ainult ainus pädev ametnik, kes selle protseduuriga kord kahe aasta jooksul tegeleb, oli lihavõttepuhkusel. Võeti siiski kõik paberid vastu ja lubati esmaspäeval helistada, kui paberid valmis on.
Minus on alati tekkinud segadust sõnapaar sünnituse kestus. Kui sünnituse lõpu osas saab suhteliselt üheselt kokku leppida, siis millal algab sünnitus? Ukuga puhkesid veed, aga veel vähemalt 5-6 tundi vaatasime Niciga eelmise päeva uudiseid ja tegime lolli nalja ilma igasuguse sünnitustegevuse märgita. Fay'ga ärkasin ma kolmapäeva hommikul pool kuus väikeste, aga raseda niigi erku und segavate valudega üles. Peale hommikusöôki taantus küll vaevu valu mõõtu välja andev tunne paljaks menstruatsioonipakitsuseks. Optimistlikus meeles luristasin ma vähemalt suure tassi nõmmliivateed ära.
Tavaline päev
Rõõmustades siiski selge igirasedaks mittejäämise märgi üle saatsin Nici tööle ja hakkasime Ukuga sidrunikooki tegema. Selgus, et sidrun st kollane apelsin on kaka, aga kakat sisaldav koogitäidis täitsa söödav. Peale pärastlõunast tuuri juurikapood-pagar-kingaparandaja hakkasid mu menstruatsioonivalud vähe regulaarsemat joont võtma. Kella kuue paiku hakkas Nic kodu poole tulema ning kogu tee püüdsime ära arvata, millal ma sünnitan ja kas peaks Uku õhtul vanaisa juurde asumisele saatma. Peale pikka kaalumist sai vanaisa omale õhtusöögikaaslase ja -lõbustaja.
Ebatavaline öö
Õhtu kujunes täiesti rutiinseks. Sõime, vaatasime Champions League (Milano võitis vähemalt osaliselt teenimatult Bayerni 2:0). Peale jalkat otsustas Nic magama minna, mina oma magamisvõimes kahtlesin ja jäin üles majapidamistöid tegema. Vann sai puhtaks, nõud masinast kappi jne - tõeline kartulivõtjast eesti naine. Südaööst alates hakkas väsimus peale tulema ja nii ma veel täiesti talutavate valude vahepeal lasin silma looja, vahel magasin lausa mõne valu maha tukastades pool tundi järjest. Kella kolmeks oli tuhude vahe 5 minuti peale kahanenud ja ma pidin esimest korda hingama. Vanni soliseva vee peale ärkas ka Nic üles ning tuli olukorda uurima. Ta hakkas ka tungivalt nõudma, et ma Catherine'ile helistaks. Ma püüdsin asjaga venitada, sest mina hindasin avatust 3-4 cm. Omast arust polnud ma veel valutama hakanudki. Pool neli tuli siiski ühiskondlikule survele alistuda ja poole tunni pärast oli Catherine kohal. Raske oli oma kõrvu uskuda, kui Catherine avatuseks 8 cm mõõtis.
Soe vesi oli mõnus, aga tavaline vann vähe kitsavõitu, et ennast seal täiesti vabalt liigutada. Järgmiseks korraks kavatsen ma sünnitusvanni üürida. Vana hea suur maakera-pall oli igastahes mõnusam. Kuna mu eelmisest haiglasünnitusest ilustas mind lahklihalõige, siis oli juba varem kokku lepitud, et püüame rebendite vältimimseks horisontaalse asendiga väljutust venitada. Tegelikkuses tuli preili Dünamiit viienda pressiga nagu väike rakett. Jala-käehoidja rollis Nic hindas etteastet tähelepanuväärseks. Kõigepealt tekitas sobiva pidulikkuse sillerdav purskkaev e puhkenud veed. Seejärel lupsas välja pea ja kohe käigu pealt keerav kere järgi. Väike printsess ei jõudnud ennast lootekotistki välja saada e Fay sündis õnnesärgis. Pressidega mittekaasaminemine mul välja ei tulnud ning vana arm rebenes natuke. Veerand tunniga lõppes tuksumine nabanööris ning vastne topelt-paps lõikas nööri läbi. Platsenta sündis pea vahetult otsa ning ootab sügavkülmas uue kodu valmimist.
Lõpuks kokkuvõtvad numbrid raamatupidaja- ja statistikuhingedele: 3580 g 52 cm Apgar 10/10.
Epiloog
Nagu ikka tuleb vastsed ilmakodanikud riigivõimuasutuses legaliseerida-registreerida. Belgia seadused nõuavad vastusündinu registreerimist sünnijärgses vallavalitsuses. Kuna meie külas haiglat pole, siis enamus vastsündinuid on arvele võetud naabervaldades. Erandiks kodussündinud lapsed. Nii astus Nic reedel rahulikult üle kohaliku vallaviletsuse ukse. Esiteks pidi ta oma soovi sünni registreerimiseks veel kaks korda kordama. Seejärel vatasid kõik kolm kohalviibinud tädi ämmaemanda paberit ning tõdesid, et Nic täitsa õiges kohas. Ainult ainus pädev ametnik, kes selle protseduuriga kord kahe aasta jooksul tegeleb, oli lihavõttepuhkusel. Võeti siiski kõik paberid vastu ja lubati esmaspäeval helistada, kui paberid valmis on.
Subscribe to:
Posts (Atom)