Eskalaatoriteooria

Täna hommikul oma laisku konte eskalaatoril maa peale kolistades (eskalaator tegi tõesti kahtlaselt palju kola) ja uneledes, meenus mulle Pariisi metroo ning need ajad, kui ma uduses Pariisi sügises eskalaatoriga valguse poole tõusin.

Mu ees arutasid kaks tibi agaralt jõulukinkide teemal, kõrvuti seistes ja kihistades. Sekspesu küll kingilistis ei olnud :). Pariisis oleks vähemalt viis inimest selle aja jooksul "pardonitamise" saatel neist läbi tunginud. Eskalaatori vasakul äärel seista on Prantsuse päälinnas ülim mühaklus. Kui inimene seisab, siis teeb ta seda paremal pool nii, et kiirustajad tast mööda pääsevad.

Seega viisi järgi, kuidas inimene ennast eskalaatoril üleval peab, võib määrata linna metropoliseerumuse astme. Mida endastmõistevamalt seistakse eskalaatori paremal pool ja jäetakse kondiauru lisaks kasutatavatele tormlejatele vasak riba, seda suurema metropoliga on tegemist. Ma eelistan provintsilinna uimasust, siis ma saan teine kordki hommikuses mõteluses toredaid teooriad aretada :)

Hollandi keele õpetaja

Lubage esitleda, alates eilsest olen ma me pere hollandi keele õpetaja. Nimelt kannan ma hoolt, et mõnel erandlikul päeval me kodus vähemalt üks väike poisimasuurikas ka tõesti hollandi keelt räägib, mitte mingit "vluamsi". Vahelduva eduga.

Uku põristab "monster"-autoga:
- En ik rij keisnel... prrrr!
- Heel snel.
- Keisnel!
- (Paganama, antverpenlane!) Oerend hard!
Paps naerab, kõht kõveras... Ukut tabab jahmunud vaikus ja piidleb meid uudishimulikult :D.

Hea põhjus kodusõjaks

Belgia ja Eesti on järjekordselt samas jalgpalli MM alagrupis! Ehk me saame Niciga jälle koos jalgpalli vaatama minna. Ning teineteise tiime maha teha, mis on see kõige suurem lõbu asja juures. Kõige lihtsam on Ukul-Fayl - võidavad igate pidi.

Seitsmekuune

Ma sain juba aaaaammmuuuu seitsmekuuseks, aga emps on laisk!

Ma ajan hea meelega oma näpud iga asja taha, saaks ainult krabada. Vahel saan ma päris pahaseks, kui ma kohe ei suuda ennast mõne huvitava asjani rullida-nükerdada, et see kätte võtta ja suhu toppida.

Samuti meeldib mulle, kui paps laulab ja kitarri mängib. Ning, kui mamps mulle arvutis fotosid näitab. Nii lõbus, seal oleme venna ja mina!

Koogiks oli seekord empsi lemmiku S.O.S. Pieti Itaalia õunakook.

Cool vend

Uku teeb õele nägusid ja lamba häält. Õde kõkutab nii, et piss püksis.
Uku: Hull õde!
Paps: Ja hull vend?
Uku: Eei!
Paps: Sõge vend?
Uku: Eei...
Paps: Suur vend?
Uku: Ei! Cool vend!

Meestest, ikka nendest, va, välismaistest

Naised ukradina!!! Minu ettekujutus röövimisest erineb Pulleritsu omast kardinaalselt. Kott pähe ja kahekümneaastase romu pagasnikusse - nii need kallid Eesti naised küll jalga lasknud pole.

Esimese asjana tekitab mus alati nõutust sõnapaar välismaine mees. Et siis vahet pole, kas tegemist on 50-aastase pakistanlase või 30-aastase baierlasega? Enamasti peetakse siiski silmas euroopaliku kultuuriruumi meessoost esindajat. Samas vähemalt flaami mehed, kelle hulgast on mul korralik statistiliselt representatiivne valim võtta :), erinevad oma olemuselt sama palju nagu see keel, mida nad räägivad.

Teiseks ma ei räägiks niivõrd suurest meeste vahest, pigem teatud vahest ühiskondlises mõttes üldiselt. Edule orienteeritus, materiaalsete väärtuste hindamine on midagi üdini omast kõigile postsotialistlikele riikidele. Mulle meenub kunagine teema Perekooli foorumist, kus küsimuseks olid väärtushinnangute muutused seoses lapse saamisega. Minu suureks jahmatuseks jahus enamus noori emasid oma ostukorvi osakaalude ja rahapaigutuste prioriteetide muutustest. Ja ometigi on lapsesaamine niivõrd ebamaine sündmus! Kui arvestada, et naised omavad valdavalt võnevõrra pehmemat maailmavaadet, siis tõenäoliselt tekibki eesti naiste ja "välismaa" meeste vahel lihtsamini klapp.

Siiski tuua välja mingi üldine mudel tundub mõttetu. Pigem võiks rääkida teatud tüüpi paaridest. Kindlasti on neid naisi, kes on oma au pair'i karjääri jätkanud koduperenaise vormis. Teisalt tundub mulle, et ka välismaale õppima-töötama siirdunud eestlaste hulgas on rohkem naisi. Siinkohal tuleb muidugi arvestada minu georgaafilist lähdust Brüsselile. Õppima minek eeldab sageli kodumaa ülikooli nimekirjas olemist, rahvusvahelistes organisatsioonides domineerivad avaliku sektori taustaga töötajad ning Brüsseli tõlkemahud vajavad palju filolooge - kõik valdkonnad, kus Eestis on naised ülekaalus. Rohkem võrdõiguslikkust viiks ehk vähem naisi (ja rohkem mehi) üle piiri.

Feminism toob mind aga kolmanda grupini e nö eneseteadlike naisteni. Eesti valvefeministi mees peaks mu mäletamist mööda olema soomlane, eks? Tehes tuttavate hulgas statistikat saan ma kümme segapaari sh kaks erandlikku Eesti meest. Pooled "röövitud" Eesti naised on aga olnud vähemalt magistrikraadiga ning kolmekümne ümber. Kõik taandub siiski mitte rahvusliku kuuluvuse, vaid pott-kaas printsiibile. Lihtsalt Lääne-Euroopa mehed on rohkem võrdõiguslikkusega läbi loputatud.

Lõppeks ei abiellu eestlased muust rahvusest kaasadega sagedamini kui teised rahvused. Ma suudan oma tutvuskonnast leida mitmeid paare, kus üks kaasa on muurahvuseline, teine kohalik. Me peretuttav on shveitslane, kunagise kollegi õde on abielus iirlasega, Nici sõprade vanem vend elab taanlannaga Taanis, Uku õps on sakslanna jne. Globaalküla ja avatud Euroopa tingimustes tundub paratamatu, et veri seguneb.

Töövõit

Üldiselt tabab mind tänini vahel tunne, et ma ei tea midagi. Eriti majandusteooria vallas. Oleks nagu rohkem kui dekaadi õppinud, aga ikka nagu lauajalg, heal juhul kodukootud salongifilosoof. Momendil on mul ka uue uurimisteema sünnitusvalud, mis mu maailmapilti heledamaks just ei värvi.

Aga täna tekkis mul siiski lootus, et economist must ehk kunagi saab. Ehhee, värske IMFi World Economic Outlook viitab minu (ja kolleegide) artiklile. Jipiii!

Punkt koolivaheajale

Kõige lihtsam viis meeldiv ja vanematelt vähe pingutust võttev pühapäev sisustada on käik loomaaeda. Lastest saavad seal tõelised inglid. Kuigi mitte kõigist, sest WC ukselt leidsin ma kirillitsas olulise informatsiooni, nimelt Marina + Aleksandr = ljubov. Aga jõuad sa siis lastel alati silma peal hoida.

Kohting elektrikuga

Tänast hommikut võib pidada esimeseks Waaslandi murraku tunniks. Nimelt sai elektrik Geertiga tubli kolm tundi majas veedetud sh magamistubades. Viimase tunni ajal hakkas keelepilt kergelt selginema. Kui ma veel mõned korrad kohalikul turul ja juurikaangaaris käin, hakkan asjast pingutuseta aru saama.

Vaatamata intiimsele õhkkonnale st magamistoas viibimisele mõtlesin ma pigem Belgia varimajanduse osakaalule. Ma olen mingeid arve GDPst 10 ja 15 protsendi vahel lugenud, aga millegi pärast olin ma täna palju pessimistlikum. Geertil vaja ju motokodu ülal pidada, sest Türki lennata on mõttetu, kui piisab Brüsselist, et keset türklasi olla. Parem juba oma ratastel majaga Prantsusmaale sõita. Ei saa öelda, et Geerti jutus pointi pole.

Üle pika aja arstil

Teisipäeval sai mõõdetud-kaalutud: 7640g ja 66 cm.

Minu ainus küsimus jäi igastahes vastuseta. Nimelt soovitati Fayl kõht hästi tühjaks lasta minna, siis pidavat lisatoitu paremini sööma! Vaadaku ise, et piisavalt oomegaid söövad, see mõjub ajutegevusele hästi. Miks peab kartma, et ponks ja normaalse arenguga laps ennast millestki olulisest ilma jätab? Ega ma lootnudki midagi mõistlikku vastuseks kuulda...