Wednesday, March 03, 2010

Saladuslik elukoht


Mu õudusunenägude portfell ei ole väga mitmekesine, väliseestluse vallast on seal ainult üks esindaja. See on selliseks väliseestlaseks saamine, kes küsib küüditamisejuttude peale, miks te politseid ei kutsunud.

Päevalehest aga sedasorti intervjuusid lugedes tekib mus kerge "politsei" paanika. Ma lihtsalt ei saa aru, mis kohutav vabaduse piiramine on elukoha kohustuslikus korras registreerimise nõue. Eriti Eesti tingimustes, kus ID kaardi-lugejaga asi lahendatav loetud minutitega. Tegemist pole mingi nõukoguliku igandiga. Terves Euroopas on oma elukohast teavitamise kohustus pigem reegel, kui erand. Ja tavaline inimene selles probleemi ei näe. Seadusekuulekas inimene. Muidugi ei meeldi selline situatsioon neile, kes lapse hoodustasu maksmisest kõrvale hoiavad või lausa kriminaalses tegevusega hõivatud on.

Igasugune totaalse kontrolli nägemine asjas on puhas demagoogia. Palju me elust annab piisavalt paksu värvi kasutades farsiks keerata. Nii remargina mõtlesin ma just, palju hr Nutt näiteks pangakaarti maksmisel kasutab, kas ta ikka sellega arvestab, kui palju delikaatset informatsiooni on võimalik inimese tarbimiskäitumisest välja lugeda. Siiski mõistlikkuse piires asju defineerides on totalitarismist võimalik vabalt hoiduda. Elukoha registreerimine ei pea tähendama oma kahenädalasest Normandiapuhkusest teavitamist ja miks ei või elukohti inimesel mitu olla.

2 comments:

Punane Hanrahan said...

Siinkohal olen mina küll hr. Nutiga nõus, mida ma tavaliselt ei ole. Ma pole rahvastikuregistriga aastaid mingit tegemist teinud, ma'i mäleta enam, kus selline koht asubki. Järeldan sellest loogiliselt, et kuivõrd olen vahepeal elukohta vahetanud, pole ma sellest rahvastikuregistrile teatanud. Ning kui mulle, pahaaimamatule & heausksele 1päev lajatatakse mingi vägev trahv kõigi nende a-de eest, siis kavatsen ikka kuri olla küll:(

blogtrotter said...

Elukoha registreerimine ei peak kindlasti olema mingi asi mida paaniliselt karta ... normaaltingimustel.. aga,

millegipärast üritatakse riiklikul tasandil salastada infot ametkondade personali ja koosseisude kohta; andmed detailplaneeringute algatajate kohta; andmeid riigihangete tingimuste ja võitjate kohta; andmeid riigiametnike töötasude ja lisatasude kohta.
Millegipärast on nii, et kui ma jään liiklusrikkumisega vahele, siis on vähem kui minuti jooksul politseil teada kogu info minu elukoha, töökoha, dokumentide kohta.
Samas ei leia politsei maksupettureid või tankiste isegi siis kui need elavad oma alalises elukohas.
Sellest kõigest jääb põgusal järelemõtlemisel mulje kui kõcasti kallutatud süsteemist... tavakodaniku kahjuks.