Palju õnne mitte häid jõule!

Täna, viis aastat tagasi, kõlas Wommelgemi vallamaja tseremooniasaalis kaks korda selge ja kõlav "jaa". Kusjuures tundub tunduvalt lühem aeg tegelikult olevat. Aga mõeldes Nici vanavanematele, siis 60 veel minna :)

Viie aasta tagusest päevast meenub kaks pilti. Esiteks meie meer ametlikul tseremoonial. Nagu ikka käib allakirjade juurde natuke üllast juttu ja pärast nn seltskondlik vestlus. Tollel päeval oli Eestis juhtumisi ebajõululikult külm ja lumine päev. Igastahes, kui linnapea kuulis, et Eestis -18, siis sai ta aru küll, miks me Belgiasse kolisime. Aga, miks küll kõik marokolased ennast marjamaale punnitavad, sellest ta aru ei saanud. Kui mu ettekujutus flaamidest põhineks mu esimesel ametlikult kogemusel, ei peaks ma flaame mitte natsionalistideks, vaid lausa rassistideks. Sealhulgas herr meer pole flaamiblokker, vaid liberaal.

Teises pildis jõudsime me meeri üle kõvasti irvitades koju. Täpsemalt kodu ukse taha, mis, nagu uks tavaliselt, avaneb võtme abil. Ainult vastne abielupaar tunnistajatega oli ühel pool ust ja võtmed teisel pool. Õnneks oli meil magamistoa aken lahti ning seltskonnas leidus ämblikmehe fänn G. Peale lühikest külaskäiku alumiste naabrite juurde (kodus oli ratastoolis naine, kelle magamistuppa esimese raksuga tungiti :) jõudis G õnnelikult meie magamistuppa ja tegi uksed lahti. Seega lahtise aknaga magamine ei ole ainult tervisele kasulik. Lahtine aken võib vahel kindlustada champagne pulmapäeval.

Jõulupidu

Jõulupidu möödus kommi, limpsiga. Tasakaaluks oli valitsev mõtlik ja ülev pühademeeleolu. Tüdrukute pildi on teinud kaasmaalasest peoline.

Talvemõnud

Kui me Lõunast tagasi saabusime, oli Belgiasse saabunud lumi. Siinmail tulid vähe valgemad ajad, kui Eestis. Rõhk sõnal vähe. Mu koduaknast tavanes eile päris tore pilt. Ja mina mõtlesin, et loodusfotograafi ei saa must eal - ma ei viitsi mudas püherdada ja külmas külmetada. Aga seekord tegin lihtsalt akna lahti :)

Koos lumega saabus uus valitsus. Seda ei osanudki kohe oodata. Samuti on raske sellest valitsusest midagi oodata. Esiteks on ühe laua taha pandud kokku selline kompott, et mingit konkreetset otsustusvõimu on kabinetis raske näha. Lisaks sellele on veel tegemist ajutise valitsusega kolmeks kuuks. Ehk nagu on valitsus ja nagu ei ole ka.

Emakeelest isamaal

Pullerits on uue artikliga maha saanud. Pealkiri pani mind igatahes mõtlema hoopis laiemalt. Minu arust ei puuduta eesti keele kängumine sugugi ainult välismaale putkanute vähemust. Keel ei ole ainult võime "palun, mulle üks õlu!" tellida. Kui ma mõned aastad tagasi Eestis doktoriprojekti peale mõtlema hakkasin, siis minu üks mentor ütles üheselt, et töö tuleb inglise keeles kirjutada. Aastaid tagasi avaldasid mu kaasdoktorandid õppeplaani täitmiseks muuhulgas artikleid Äripäevas. Naerukoht. Sest eesti keeles pole suurt kuskil mujal avaldada. Ehk teaduslikke artikleid emakeeles treida on praktiliselt sahtlisse kirjutamine. Nutukoht. (Tegelikult kehtib see paljuski ka 20-miljoni keele hollandi keele kohta.)

Aga kakskeelsete perede teemal. Tundub, et mul on kodus ebatüüpiline meeselement :) Meil pole eesti keele rääkimisega probleeme kunagi tekkinud. Nici auks peab tunnistama, et kolme aastaga on ta vaikselt päris korraliku passiivse eesti keele omale külge pookinud. Kui aru ei saa, siis küsib ja tõlke on meil juba kaks. Lisaks pidime me see aasta tegema valiku, kas eestlaste või flaamlaste jõulupidu. Nic vastas, et läheme eestlaste peole. Loomulikult. :)

Kaheksakuune

Kolmapäeval sain ma kaheksakuuseks. Ma oskan juba roomata, ajan peput püsti ning istun. Kui paps mind püsti tõstab, siis seisan hea jupp aega tudisemata oma mängukaare najal. Emps-paps ainult ei taha mind lasta seista.

Viimasel ajal meeldib mulle keelt suust välja ajada. Nagu Einstein sellel kuulsal oma sünnipäeva pildil ;). Ja ma ütlesin ka oma esimesed sõnad - emm ja papa! Nüüd emps muigab. Tahkemat toitu ma suurt ei söö, emps katsetab mu peal baby-led approach to the introduction of solid food meetodit. Minu arust pole ma mingiks muuks meetodiks kunagi võimalust andnud, aga empsile lihtsalt meeldib kõigest uhkelt kõlav teooria teha.

Koogiks oli 100 Kooki raamatust shokolaadikook, veerand kilo shokolaadi ja väike pakk võid, mmmmm...

Karge talvehommiku tükikesed

Esiteks sain ma metsaka listilisena hea lingi oma postkasti - kust tuleb stuff. Tasub vaadata enne jõulushopingule tormamist. Kusjuures ma (tegelikult küll Nici firma :) just hiljaaegu sain karistada oma liiga harvade investeeringute eest kuldsesse noolekesse, nimelt PSP otsustas kuus kuud peale garantii lõppemist otsad anda. Parandamine st üksnes riistapuu lahtikruvimine läheb üle poole uue hinnast maksma! Rõve sõim serbohorvaadi keeles.

Teiseks olen ma viimasel ajal mõelnud, et palju vähendab mu ökoloogilist jalajälge näiteks ökovahenditega pesemine, ainult oma elukoha lähistel kasvatatud toidu söömine ja ainult biomärgisega toidu söömine jms. Mitte, et ma senisest praktikast loobuksin, kui efekt liiga väike on, aga pigem efekti maksimeerimise eesmärgil. Kui kuskil peaks kompromissile minema, ja kompromissitult ei vea iga kord välja, siis kuidas seda kõige väiksemate kuludega teha.

Lõpetuseks, et lisaks rohehullule teenida auga välja flaami natsionalisti tiitel, leidsin ma päris hea killu viimasest Knackist. Prantsusekeelne meedia armastab flaamlasest maalida paraja koletise, kes rabab andunult tööd teha, saab selle eest kolepalju raha ja vabal ajal kõmmutab neegreid maha. Ning siit tekibki küsimus, et kui hollandikeelne osa riigist nii vastik ja jäle on, siis miks prantsusekeelsed kodanikud nii tulihingeliselt ühist riiki pooldavad? Finantssolidaarsus? Tegelikult peaks plokki küsituluse tegema, millal Belgia uue valitsuse saab. Jaanipäevaks?

Hea ost ja halb ost

Hea

Leivamasin st korrektselt öelduna saia-sepikumasin. Seda riistapuud on me majapidamises juba pea viis aastat aktiivselt pruugitud nii saialiste kui pärmitaigna tegemiseks. Vaevalt, et see massin lähitulevikus tolmu koguma hakkab.

HD recorder (maakeeli siis kõvakettalindistaja?). Saab jälle televiisorit vaadata :). Meil oli alatine häda, et vähegi vaadatav saade hakkas kell 11 - tööinimese ja lapsevanemana sellisel kellaajal enam küll midagi ei vaata, vaid me juba magame. Ning videomakiga opereerimine oli tüütu. Nüüd saab paari nupule vajutamisega lindistatud-vaadatud, kusjuures telekakvaliteediga.

Halb.

Made in China helikopter ja mängubuss. Lagunesid esimesel mänguõhtul. Ma sain aru, et ma pole nii rikas, et odavaid asju osta.

Karp sprotte. See oli kuskil mu Belgia elu alguses, kui ma kordas Carrefourist Riia sprotid leidsin. Südame lõi soojaks ning sprotid maandusid mu külmkapi nurka. Aga ma pole eriline sprotisõber, umbes kahe aasta pärast rändasid nad prügikasti. Sellest ajast peale püüan ma oma ostukäitumise juures seda sooja Eestimaa nurgakest oma südames vaos hoida. Näiteks looduspoes ei osta hunnikut pudrumaterjali kokku, sest pudrusööjat must pole.

Kiire aeglane kuu

Esiteks tuleb paar laulu selgeks õppida Eesti laste jõulupeoks. Lauludega on selline häda, et ma olen täielik muusikavõhik. Seda ilmestab kenasti fakt, et lugedes "Uisutajate" teksti, ütlesin ma kohe Ernst Enno ja väga zen, aga mis viisil peaks laulujoru veeretama, ma ei tea. Kusjuures ma ei ole mingi luulepede. Päkapikulaulu ma ka ei tea. Kuigi suur õnnetus see pole, sest laulan ma enivei suht omal viisil alati.

Seejärel tuleb loota, et mu kaamera siiski selle nädala sees saabub. Siis saab Champagnes pilti teha :) Nimelt ei jõua ma ära oodata, kunas me juba autosse istume ja mullijoogi regiooni vurame. Kere annab juba vähemalt kuu aega märku, et oleks aeg aeg maha võtta. Kus on mu klaasike kihisevat, Empire Falls, kamin ja saun...

New kid in the box

Milleks küll kallis mänguasjanodi, kui täieliseks õnneks piisab lihtsast pappkarbist :D

Kiri Sintile

Tere, kallis Sinterklaas,

Ma olen see aasta täitsa tubli olnud. Ilusa tütrekese ilmale toonud ja natuke teadust teinud. Väänikust suure vennaga võiks vähe rohkem kannatust olla, aga ma arvan, et ka selles osas olen ma viimasel ajal tublisti arenenud.

Mulle polegi palju vaja - vähe päikest, terveid lapsi ja meest ning et maja ilusti kerkiks. Ma ei taha kaevata, aga selles viimases küsimuses teenivad me aknatreialid küll vitsakimbu. Kui sul kotis ruumi üle jääb, siis uhke kokanoa või fotoka üle oleks mul muidugi hea meel.

Tegelikult on minu suurimaks sooviks, et Belgia uue valitsuse saaks. Minu arust ei ole poliitikud see aasta küll tublid olnud. Geen flinke jongens en meisjes, eks? Tead, üks peamine põhjus, miks mulle Belgia meeldib, on selle riigi absurdsus, Magritte'ilik sürrealism, see täiesti jabur kooslus. Ma soovin, et see riik ikka kestma jääks. Ehk, kallis Sinterklaas, kas sa saaksid Belgia poliitikutele vähe kainet meelt, südametunnistust, meelekindlust ja julgust tuua? Ma väga palun.

Parimatega,

Lilly

Eskalaatoriteooria

Täna hommikul oma laisku konte eskalaatoril maa peale kolistades (eskalaator tegi tõesti kahtlaselt palju kola) ja uneledes, meenus mulle Pariisi metroo ning need ajad, kui ma uduses Pariisi sügises eskalaatoriga valguse poole tõusin.

Mu ees arutasid kaks tibi agaralt jõulukinkide teemal, kõrvuti seistes ja kihistades. Sekspesu küll kingilistis ei olnud :). Pariisis oleks vähemalt viis inimest selle aja jooksul "pardonitamise" saatel neist läbi tunginud. Eskalaatori vasakul äärel seista on Prantsuse päälinnas ülim mühaklus. Kui inimene seisab, siis teeb ta seda paremal pool nii, et kiirustajad tast mööda pääsevad.

Seega viisi järgi, kuidas inimene ennast eskalaatoril üleval peab, võib määrata linna metropoliseerumuse astme. Mida endastmõistevamalt seistakse eskalaatori paremal pool ja jäetakse kondiauru lisaks kasutatavatele tormlejatele vasak riba, seda suurema metropoliga on tegemist. Ma eelistan provintsilinna uimasust, siis ma saan teine kordki hommikuses mõteluses toredaid teooriad aretada :)

Hollandi keele õpetaja

Lubage esitleda, alates eilsest olen ma me pere hollandi keele õpetaja. Nimelt kannan ma hoolt, et mõnel erandlikul päeval me kodus vähemalt üks väike poisimasuurikas ka tõesti hollandi keelt räägib, mitte mingit "vluamsi". Vahelduva eduga.

Uku põristab "monster"-autoga:
- En ik rij keisnel... prrrr!
- Heel snel.
- Keisnel!
- (Paganama, antverpenlane!) Oerend hard!
Paps naerab, kõht kõveras... Ukut tabab jahmunud vaikus ja piidleb meid uudishimulikult :D.

Hea põhjus kodusõjaks

Belgia ja Eesti on järjekordselt samas jalgpalli MM alagrupis! Ehk me saame Niciga jälle koos jalgpalli vaatama minna. Ning teineteise tiime maha teha, mis on see kõige suurem lõbu asja juures. Kõige lihtsam on Ukul-Fayl - võidavad igate pidi.

Seitsmekuune

Ma sain juba aaaaammmuuuu seitsmekuuseks, aga emps on laisk!

Ma ajan hea meelega oma näpud iga asja taha, saaks ainult krabada. Vahel saan ma päris pahaseks, kui ma kohe ei suuda ennast mõne huvitava asjani rullida-nükerdada, et see kätte võtta ja suhu toppida.

Samuti meeldib mulle, kui paps laulab ja kitarri mängib. Ning, kui mamps mulle arvutis fotosid näitab. Nii lõbus, seal oleme venna ja mina!

Koogiks oli seekord empsi lemmiku S.O.S. Pieti Itaalia õunakook.

Cool vend

Uku teeb õele nägusid ja lamba häält. Õde kõkutab nii, et piss püksis.
Uku: Hull õde!
Paps: Ja hull vend?
Uku: Eei!
Paps: Sõge vend?
Uku: Eei...
Paps: Suur vend?
Uku: Ei! Cool vend!

Meestest, ikka nendest, va, välismaistest

Naised ukradina!!! Minu ettekujutus röövimisest erineb Pulleritsu omast kardinaalselt. Kott pähe ja kahekümneaastase romu pagasnikusse - nii need kallid Eesti naised küll jalga lasknud pole.

Esimese asjana tekitab mus alati nõutust sõnapaar välismaine mees. Et siis vahet pole, kas tegemist on 50-aastase pakistanlase või 30-aastase baierlasega? Enamasti peetakse siiski silmas euroopaliku kultuuriruumi meessoost esindajat. Samas vähemalt flaami mehed, kelle hulgast on mul korralik statistiliselt representatiivne valim võtta :), erinevad oma olemuselt sama palju nagu see keel, mida nad räägivad.

Teiseks ma ei räägiks niivõrd suurest meeste vahest, pigem teatud vahest ühiskondlises mõttes üldiselt. Edule orienteeritus, materiaalsete väärtuste hindamine on midagi üdini omast kõigile postsotialistlikele riikidele. Mulle meenub kunagine teema Perekooli foorumist, kus küsimuseks olid väärtushinnangute muutused seoses lapse saamisega. Minu suureks jahmatuseks jahus enamus noori emasid oma ostukorvi osakaalude ja rahapaigutuste prioriteetide muutustest. Ja ometigi on lapsesaamine niivõrd ebamaine sündmus! Kui arvestada, et naised omavad valdavalt võnevõrra pehmemat maailmavaadet, siis tõenäoliselt tekibki eesti naiste ja "välismaa" meeste vahel lihtsamini klapp.

Siiski tuua välja mingi üldine mudel tundub mõttetu. Pigem võiks rääkida teatud tüüpi paaridest. Kindlasti on neid naisi, kes on oma au pair'i karjääri jätkanud koduperenaise vormis. Teisalt tundub mulle, et ka välismaale õppima-töötama siirdunud eestlaste hulgas on rohkem naisi. Siinkohal tuleb muidugi arvestada minu georgaafilist lähdust Brüsselile. Õppima minek eeldab sageli kodumaa ülikooli nimekirjas olemist, rahvusvahelistes organisatsioonides domineerivad avaliku sektori taustaga töötajad ning Brüsseli tõlkemahud vajavad palju filolooge - kõik valdkonnad, kus Eestis on naised ülekaalus. Rohkem võrdõiguslikkust viiks ehk vähem naisi (ja rohkem mehi) üle piiri.

Feminism toob mind aga kolmanda grupini e nö eneseteadlike naisteni. Eesti valvefeministi mees peaks mu mäletamist mööda olema soomlane, eks? Tehes tuttavate hulgas statistikat saan ma kümme segapaari sh kaks erandlikku Eesti meest. Pooled "röövitud" Eesti naised on aga olnud vähemalt magistrikraadiga ning kolmekümne ümber. Kõik taandub siiski mitte rahvusliku kuuluvuse, vaid pott-kaas printsiibile. Lihtsalt Lääne-Euroopa mehed on rohkem võrdõiguslikkusega läbi loputatud.

Lõppeks ei abiellu eestlased muust rahvusest kaasadega sagedamini kui teised rahvused. Ma suudan oma tutvuskonnast leida mitmeid paare, kus üks kaasa on muurahvuseline, teine kohalik. Me peretuttav on shveitslane, kunagise kollegi õde on abielus iirlasega, Nici sõprade vanem vend elab taanlannaga Taanis, Uku õps on sakslanna jne. Globaalküla ja avatud Euroopa tingimustes tundub paratamatu, et veri seguneb.

Töövõit

Üldiselt tabab mind tänini vahel tunne, et ma ei tea midagi. Eriti majandusteooria vallas. Oleks nagu rohkem kui dekaadi õppinud, aga ikka nagu lauajalg, heal juhul kodukootud salongifilosoof. Momendil on mul ka uue uurimisteema sünnitusvalud, mis mu maailmapilti heledamaks just ei värvi.

Aga täna tekkis mul siiski lootus, et economist must ehk kunagi saab. Ehhee, värske IMFi World Economic Outlook viitab minu (ja kolleegide) artiklile. Jipiii!

Punkt koolivaheajale

Kõige lihtsam viis meeldiv ja vanematelt vähe pingutust võttev pühapäev sisustada on käik loomaaeda. Lastest saavad seal tõelised inglid. Kuigi mitte kõigist, sest WC ukselt leidsin ma kirillitsas olulise informatsiooni, nimelt Marina + Aleksandr = ljubov. Aga jõuad sa siis lastel alati silma peal hoida.

Kohting elektrikuga

Tänast hommikut võib pidada esimeseks Waaslandi murraku tunniks. Nimelt sai elektrik Geertiga tubli kolm tundi majas veedetud sh magamistubades. Viimase tunni ajal hakkas keelepilt kergelt selginema. Kui ma veel mõned korrad kohalikul turul ja juurikaangaaris käin, hakkan asjast pingutuseta aru saama.

Vaatamata intiimsele õhkkonnale st magamistoas viibimisele mõtlesin ma pigem Belgia varimajanduse osakaalule. Ma olen mingeid arve GDPst 10 ja 15 protsendi vahel lugenud, aga millegi pärast olin ma täna palju pessimistlikum. Geertil vaja ju motokodu ülal pidada, sest Türki lennata on mõttetu, kui piisab Brüsselist, et keset türklasi olla. Parem juba oma ratastel majaga Prantsusmaale sõita. Ei saa öelda, et Geerti jutus pointi pole.

Üle pika aja arstil

Teisipäeval sai mõõdetud-kaalutud: 7640g ja 66 cm.

Minu ainus küsimus jäi igastahes vastuseta. Nimelt soovitati Fayl kõht hästi tühjaks lasta minna, siis pidavat lisatoitu paremini sööma! Vaadaku ise, et piisavalt oomegaid söövad, see mõjub ajutegevusele hästi. Miks peab kartma, et ponks ja normaalse arenguga laps ennast millestki olulisest ilma jätab? Ega ma lootnudki midagi mõistlikku vastuseks kuulda...