Poliitiline vaade

Avastasin Postimehe valimistesti. Oi, mulle meeldib selliseid teste teha :D Ainult minu sobivaim partei Eesti Iseseisvupartei 38%-ga. Esiteks pole ma sellisest parteikesest elu sees miskit kuulnud. Nüüd samas Postimehe lehelt lugesin.

Teiseks, mina ja natsionalist? Eheee, naerukoht. Kusjuures EU rolli suurendasin ma küsitluses maksimaalsele, pooldasin venekeelset algharidust ja kvalifitseeritud võõrtööjõu lubamist riiki. Ja välja tuli ... natsionalist! Kuigi ka Belgia testides skoorib paremnatsionalistlik Vlaams Belang mul korralikult, aga seal ennekõike esimese poole st parem pärast, nende majandusprogramm on päris mõistlik. Ega nad mu häält ikka saa, pigem sotsiaaldemokraadid või rohelised.

Torm ja raju

Eilne ilm pani mind küll mõtlema, et milleks kinno mõnd orkaanifilmi vaatama minna, kui seda kõike võib rahulikult koduaknast, lambanahksed sussid jalas, vaadata. Tassi tee hinnaga.

Lisaks on Uku uuest aastast alates väike "koolilaps" ja kuna kool st lasteaed on meil kodust kaks korda kiviga visata, siis sinna käime me jala. Aga eilne kojutulek võttis topeltaja ja õnneks oli kõige tuulisemal kirikuplatsi lõigul piisavalt käsipuid ja jalgrattaposte, kust kinni võtta. Ukut küll tuul päris minema ei viinud, Nici konturi katusest paraja tüki küll.

Kusjuures mu allalaaditud eilne uudistesaade kestab tund aega tavapärase 30 minuti asemel!!!! Igastahes Belgia sadamate läheduses ootab 25 laeva kailepääsemist... Ma ei oleks kohe sugugi tahtnud viimast 24 tundi laeva peal veeta, kodune voodigi kippus veidi kõikuma :)

Hollandikeelsete estofiilide kodu

Leidsin st Nic saatis mulle eesti keele internetilehe hollandikeelsetele inimestele - eestikeel.nl. Eestlane leiab sealt sõnaraamatu, natuke kehva küll näit. lollus ja vasikas jäid tõlkimata, loll ning iseseisvus said tõlgitud.

Mehed ja pedendus

Sattusin eelmisel nelajapäeval kuulma kahe keskkoolinolgi vestlust, mis puutus otsapidi naiste- ja meestetöödesse. Igastahes muu loba sees väitis üks tüüp teisele, et sõbrannale kooki teevad ainult peded.

See arutelu pani mind taas mõtlema ammu kummitavale küsimusele, miks osadele meestele on "pedendus" nii hingelähedane ja pidevate kommentaaride koostisosa. Miks mees mõtleb, et teatud sorti auto, söögitegemine, kodu koristamine või titelappide vahetamine on homode jaoks? Eriti naeruväärne, et mitte öelda arulage, tundub viimane arvamus, sest homo(paari)de lapsendamisõigust igas riigis pole e gaymehe kokkusattumine pampersiga ei ole sugugi igapäevane juhtum. Pigem kuuluvad mähkmed isade arsenali e mähkmeid vahetavatel meestel on olemas kindel tõestus, et neil vähemalt naiste "peale tõuseb". Ääremärkusena peab lisama, et gay kujutamine naiseliku ja pehmena, on teine juurdunud stereotüüp, mis reaalsuses alati paika ei pea.

Aga siiski, miks peab midagi tehes silmas pidama toimingu varjatud "sõnumit" oma seksuaalse orientatsiooni kohta? Mul on tuttav, kes näiteks seda jälgib. Kusjuures ta välimus kubiseb homokultuuris levinud detailidest - püstine tukk, liibuvad riided, kõrvarõngas jne. Vaatamata sellele, et ta juhindub oma elus Tõelise Mehe Koodeksist, jätab samas kogu tema olemus, vabandust, aga mulje pedest :D Isegi välimust kõrvale jättes, on ta's midagi naiselikku-gaylikku. Mistõttu kahtlustan ma juba mõnda aega, et mehed, kes rõhutavad oma (hetero)meeste hulka kuuluvust, tunnetavad viimases ehk mõningaid (ja vahel õigustatud) puudujääke.

Samuti püüdsin ma ette kujutada kahe sõbranna vestlust, kus üks laseb lendu kommentaari: "Issand, sa pumpasid omal rattakummid täis! Mingi lesbi oled, vä?". Paneb muigama. Mu sõbranna plaatis, pani parketti ning tegi muid remonditöid oma korteris, ma olen palju kandnud pükskostüümi lipsu ja meeste päevasärgiga. Ma pole selle pealegi tulnud, et seda võiks kuidagi lesbilisuse märgina tõlgendada. Ja ega vist enamus seda teegi. Seega, kus on võrdsed õigused?

Lilly Munster on surnud

Õigemini üks teine "tibi", kes ka tema nime all esinenud ja talle näo andnud :) Yvonne De Carlo nimelt. Vampiirid ei ole siiski surematud, kuigi elavad keskmisest oodatavast elueast kauem. R.I.P.

Värske trükivärvi lõhn

Ei ole midagi mõnusamat, kui tulla õhtul koju ja võtta postkastist Eesti Ekspress. Küll neli päeva peale ilmumist, aga ehtne ja paberil. Tegemist on mu sünnipäevakingitusega, nimelt sain Ekspressi aastatellimuse :).

Aga see on järjekordne tõestus, et kingitused on antirohelisest saatanast. Esiteks paberi st tselluloosi tootmine on väga loodustsaastev tegevus ja trükivärvid mürgised. Teiseks pakitakse mulle saadetav leht kahte kilesse. Kolmandaks tuleb ta lennupostiga. Lugemiserõõm läheb kalliks, aga pattu langemine on neetult magus.

Pühad Jumalaga

Pühade hea omadus on see, et jätkub rohkem aega lugemiseks. Kui mina olen pea lõpusirgel oma Hvostoviga (ja keskpaigas Romeri Advanced Macroeconomicsiga), siis Nic võttis ette raamatu, mis püüab tõestada Jumala mitteeksisteerimist ja veenda lugejat lausa ateistiks hakkama.

Jaburamal teemal 500-leheküljelist üllitist valmis punuda on suht raske. Kuigi vähemalt ühes punktis mu maailmavaade raamatuga kattub - religioon ja Jumala kuju kasutamine on paljuski seotud inimese piiritu sooviga leida kõigile siin maailmas seletus. Teaduse saame, kui religioon saab optimeeritud, ratsionaliseeritud ja tõestatud seletuse :).

Jumal iseeseses on tegelikult monoistlikus religioonis suhteliselt jõuetu vennike. Olgu ta nimi Jehoova või Allah, väge tal suurt pole. Sest relvastatud masse liigutab Kesk-Euroopast Jeruusalemma ning paneb inimesi pommidega ostukeskustesse minema hoopis usk. Usk on vägi. Usk on jõud. Ma loeks parem sellest jõust raamatuid.

Uus aasta leivaga

Vana-aasta leiva asemel sai hoopis uut. Juuretiseks kasutasin täiesti suvalist Euroshopi rukkileiba, peaks laskma omale Eestist ikka ühe 100% rukkileiva ka saata. Aga leib tuli täitsa kobe, kuigi ma tegin vähe valskust ;) Peale hapendamist panin ikka nisu-linnasejahu segu lisaks, et juuretise nõrkust kompenseerida e PÄRIS rukkileib veel ei ole. Kerkis leib täitsa hästi, ainult hapum võiks olla :)

Viimane päev

Aasta viimasel päeval käisime lõpuks ka jõuluturul ära. Esiteks muidugi ei tunnistanud GPS hollandikeelset aadressi ja me tuletasime jupp aega prantsusekeelset - godverdomme, Brüssel on kakskeelne linn! Peab seda härrastele GPSi-treialitele meelde tuletama.

Aga turg oli nagu turg ikka. Ma ostsin poti magusat :) Mett nimelt! Ja platsil oli väga uhke karusell, kus Uku nõudis tiiru tegemist. Ja ainult obese, täpsemalt tiivulise Pegasuse, seljas! Lennukat uut aastat! Rakette tuleb meil see aasta virtuaalselt lasta, sest tormi tõttu suuremat tulevärki ei taheta lubada...

Lubaduste täitmine

Kunagi lubasin suure suuga Nicile ise leivateoga maha saada. Nüüd siis võtsin käsile, täna hommikul panin juuretise hakkama. Loodetavalt saab siis veel selle aastanumbri sees esimest leiba proovida. Karta on, et see nüüd superõnnestumine olema ei saa. Aga järgmine aasta täitsa omas kodus peaks juba korralik leivategu tulema :P

Kingirõõm

Viimane kord pidime Ukuga restoranis 6 korda tualetis käima põhjuseks mitte tõsised põiehädad, vaid lihtsalt suure WC erakordsus ja uudsus, siis jõulukingiks sai marakratt oma väikese prill-laua ja astme. Kingituse väärtust peegeldab suurepäraselt fakt, et ülejäänud pereliikmed sh rase mina tahan vahel hädas juba naabrite ukse taha minna. Meie WC on okupeerinud väike päkapikk, kes veedab seal pool päevast värskema lastekirjanduse ja reklaamidega tutvudes :)

Kui enam kannatada ei anna, tuleb väike kunstnik maalima meelitada. Häid jõule kõigile!

Tõelise jõulurahu algus

Käesolevaga tuleb tõdeda, et igasugune tüütu asjaajamine on ajatud ning jääb üle ainult oma kondid koju vedada.

Kingid on ostetud. Vähe, asjalikud ja summa ei küündinud mitte ligilähedalegi keskmise flaami 600 eurole. Kohe hea tunne - pole vaja enam poodi minna ja keskkonna suhtes sõbralik.

Lisaks jõusin ma tõdemusele, et hapukapsas-verivorst siiski see aasta jõululauale ei jõua. Raseda isud, mis teha :) Tegelikult hakkavad mul kõrvetised tekkima ning paljast rasvase hapukapsa mõttest lööb kõri tulitama. Seega sai pereparlamendis selline jõulumenüü kinnitatud:
Aperatiiv - Kreglingeri aastakäigu vahuvein (ma isegi ei teadnud, et Tasmaanias veini tehakse :)
1. käik - avokaado-kurgisalat värskete täisterakuklitega
Pearoog - pardifilee siidris ahjukartulite ja paprika-oliivi salatiga, Schlumbergeri pinot gris
3. käik - Belgia juustuvalik
4. käik - shokolaadikook, espresso-cappuccino.

Kus on mu diivan, pleed ja raamat?

Blogimine on intellektuaalne tervisejooks

"Bloggen is intellectueel joggen," ütleb ex Belgia Microsofti boss Bruno Segers tänases päevalehes, kui juttu tuleb blogimisest ja mõningasest järjepidevuse vajadusest selleks. Ta oli pea esimesi Belgia firma tippjuhte, kes pani blogi püsti veel siis, kui ta ametis oli. Ja nüüd peab loenguid teemal internetiturundus, user generated content ja firmade vajadus paidlikult reageerida maailmatrendidele. Mees teab, mis mees räägib, tema blogi saab nädalas umbes 15 tuh külastajat maailmas, kus hollandi keelt räägib umbes 21 miljonit inimest. Minu blogi nii 110-120 lugejat nädalas 1 miljoni eestikeelse inimese maailmas, aga ma pole ka isegi endine Eesti Microsofti boss :).

Aga tervisejooksu olen ma alti vihanud, pigem on blogimine ikka teatud ekshibitsionismi väljendus. Kuigi ma tõsiselt kahetsen, et varem päevikut pidama ei hakanud. Alati kui ma satun kedagi Belgia teemadel ahhetamas kuulma mõtlen, et kas mina ka selline paar aastat tagasi olin. Praegu tundub, et ei olnud, aga dokumentaalne tõestus kuluks ära.

Aga Belgia-Hollandi blogid teevad ilma - miskis blogide võistluses Weblog Awards hääletati Euroopa parimaks hollandikeelne retecool.com. Teise koha sai vähemalt natuke loogilisemalt inglisekeelne the Brussels Journal, mida toimetavad siiski ka hollandikeelsed inimesed :). Muuseas retecooli Foto Fuck Frijdag, kus presenteeritakse nädala parimaid fotoshopitud hiirekeerutusi, on vahel päris naljakas hollandi keelest midagi jagamatagi.

Mõttetud tsiteerijad ja tsitaadid

Kunagi üks majandusmõtleja (järsku lausa Mark Blaug) mainis, et Adam Smith on kõige enam ja kõige kohatumalt tsiteeritud majandusteoreetikust autor maailmas. Viimase nädala jooksul tundub tõesti nii.

Mida ühist on indiviidi huvidel "nähtamatu käe" peatükist ja mingil "liiderluse" meetodil... Et juhi võim töötab nagu turg või alluvad käituvad nagu turg? Siis me oleks kõik sündinud juhid :) Kas Machiavelli pole piisavalt seksikas? Kõige sagedamini tsiteerivad Smithi inimesed, kes ise pole teda lugenud. Aga selle mehe ja paljude teiste varajaste majandusteadlaste tööd täitsa tasuta netis kõlkumas (pole enam autoriõigustega kaitstud ju).

Kohtumine teise poolega

Nüüd olen ma oma ämmakate tiimi teise poole ka ära näinud. Catherine on täielik Karu Kati :), korduvalt tuli mulle meelde Ukuga nädalavahetusel vaadatud Mõmmi aabits. Asjast, st rasedusest, meil midagi suurt rääkida ei olnud, ma olen endiselt muretu rase, ainult jalakrambid piinasid vahepeal, aga magneesiumijooki luristades sain lahti, ja mu ajuainevahetuse häiretega migreeni kujul pole suurt midagi peale hakata.

Pigem kippus meie jutuajamine nihkuma hoopis lingvistilisse valdkonda. Pikemalt lobisedes ei õnnestu mul muidugimõista inimesi oma päritolu suhtes lollitada ja ikka küsitakse, kust ma pärit olen. Seega jõudsime me soome ja eesti keele täieliku ebamaisuseni ning kakskeelse pere naljadeni. Näiteks kuidas ma vaatan Ukuga kuud taevas ja seletan: "Vaata, kuuuuu!". Ja Uku vaatab ja teatab: "Nee, geen lehm!". Nimelt hollandikeelne lehm koe hääldub kui kuu ning see kera taevas pole mingi lehm. Siililegi selge. Igastahes naeris Catherine jupp aega, et Nic suudab perfektses eesti keeles öelda: "Palun mulle veel üks õlu!" Ellujäämine ikka kõigepealt :D

Jõulupidu nr. 2

Jõulupidu nr. 2 toimus tsirkuses. Nimelt korraldas Nici tööandja see aasta Sinterklaasi peo asemel jõulupeo ja seda tsirkuses. Tsirkuseetendus oli täiskasvanu jaoks suhteliselt mage. Häda ka selles, et mu kogemused-mälestused seotud rohkem Vene tipptsirkustega ja viimane külastus oli hoopis Cirque Soleil ehk maitse on "rikutud".

Lapsed aga vaatasid suud ammuli ja plaksutasid hea meelega kaasa. Kuigi mitte ainult Uku arvates oli toredaim atraktsioon eesruumis püsti löödud täispuhutavad kindlused ja koletised, kus sai hüpata ning karata. Ainus, mis veel tsirkusest järgmisel hommikul meenus, olid raudpallis ringisõitnud mootorrattad :) Ning see, et kommi sai ja kommi ka koju toodi. Seega pühapäev läks täie ette.

Kas me ärkasime täna ikka veel Belgias?

... oli minu hommikune esimene küsimus. Tundub küll. Kuigi eilne RTBF-i libauudis haakus suurepäraselt mu kaoseteooria loenguga, kus liblika tiivalöök tekitab troopilise tormi. Uudis jõudis ekraanile erakorralisena ja tekitas ennekõike valloonide seas paraja paanika. Sa võid olla aastaid töötu või majanduse überstruktureerimises täielik käpard, aga teade rahalehma surmast võtab põlvist nõrgaks :)

Iseenesest ei ole separatistlikud ideed flaamide seas mingi uudis, Vlaams Belangi programmis seisab see täiesti ühe punktnina ning ka eile ei jätnud deheer Dewinter oma kommentaaris mainimata, et on rõõmustav näha, et ka vallooni pool hakkab vaikselt tunnistama tulevast paratamatust. Ülejäänud nii prantsuse- kui hollandikeelsed parteid sumisevad nagu herilasepesa, prantsusekeelsed püüavad asju siluda, hollandikeelsed lubavad omale sekka sapised märkusi lõunanaabrite teistegi apsakate suhtes a'la kahe olulise linna peade vangisviibimine. Ehk lahvatas jälle tuli, mis on kogu aeg tuha all hõõgunud. Kui prantsusekeelne leht kirjutab, et tegemist võib olla ei olegi väljamõeldisega, siis kindlasti on see peale teleprogrammi väiksem fiktsioon kui enne.

Belgia on kunstlik moodustis. Minu arvates moodustis, mis püsib suures osas hollandlaste vihkamisel - ühised (viha)vaenlased liidavad ja suhteliselt hästi :). Seega küluks nüüd üks Hollandi poolne aktsioon ära ning elu suubuks jälle oma endistesse kallastesse.

Keel ja flaam

Urrrrr... sellist asja nagu flaami keel ei ole olemas. Vähemalt meinstriim keeleteaduses mitte. Eksisteerib ametlik rahvusvaheline suhtluskeel - hollandi keel. Aga flaamid ja hollandlased on küll erinevast puust tehtud :)

Kauksi Ülle räägib võro kiilest, aga ega kiil veel keel ole. Flaami keeleks võib soovi korral nimetada Belgia pehmet hääldust. Flaami keelteks (mitmuses!) võib nimetada mitmekesist Flandria murrakute maailma. 60% belglasi on siiski ametlikult hollandikeelsed (Nederlandstalig). Mulle meeldib germaani keelte võimalus rääkida "English"'i või "Vlaams"i ilma keele-sõna sisse toomata...

Muidugi, kui te istute Belgia poole peal baaris, siis tasub nentida, et eestlaste arvates räägivad hollandlased flaami keelt. Saab paar õltut uute sõprade kulul ja eestlaste terviseks juua :D

Kodussünnitamine

Kui Amnesty International muretseb Eesti vähemuste õiguste pärast, siis tegelikult on Eestis lausa üks enamus, kelle õigusi eiratakse. Nimelt Eesti Vabariik vilistab tänaseni naiste õigusele saada sõltumata sünnituskohast sünnitusel adekvaatset meditsiinilist abi, mis kaudselt tähendab ka sünnituskoha valiku õiguse eiramist. Ehk tulevased valimised viivad lõpuks Eesti arenenud ja inimõigusi austavate riikide ritta?

Iseenesest ei ole see ju nii raske ega kulukas. Kodussünnituse idee puudutab üldiselt ikka madala rasedusriskidega naisi, kes meditsiinilist abi vajavad minimaalselt. Igasugune kulukas vilkuvate tulukestega instrumentaarium kuulub eranditult haiglate väljapanekusse, Belgia ämmaemandate peamiseks töövahendiks on näiteks auto ja mobiiltelefon :).

Ainus tõke on tegelikult Eesti väike rahvaarv ja hõre asustatus. Elades ühes Euroopa tihedamalt asustatud piirkonnas, saan ma reaalselt valida kolme ämmaemanda vahel ja seda tingimustes, kus kodussünnitus on täiesti marginaalne nähtus. Ideaalis võiksid ämmaemandad olla ju iseseisvad, aga karta on, et Eesti kodussünnituste hulga juures jäävad nad siiski haiglaga seotuks. Võib olla olen ma paranoiline, aga haiglal on siis vähemalt de facto suur sõnaõigus ämmaemanda tegutsemise üle, mis kahjuks ei pruugi alati lähtuda naise ja lapse huvidest vaid finantsmotivatsioonidest. Kes ei tahaks ühtse fikseeritud kompleksteenuse hinnaga oma katuse alla sünnitama madalariskilist st väikesekululist rasedat?

Tegelikult võiks sotsiaalministeerium vähemalt üldise perearstide harimise osas anda välja "Kodussünnitanud naise ja vastsündinu käsitsemisjuhend. 1. osa. Administratiivsed toimingud". Neid isikukoodide Kolgata lugusid jääks ehk vähemaks.

OT - ma kipun sageli ühe "s" unetama ja kodusünnitus kirjutama. Et sünnitaks nagu kodu :D

Jõulupidu Nr.1

Detsembrikuu, pidukuu. Eilsega on algus tehtud, nimelt Uku käis Eesti laste jõulupidus. Üle ootuste ja oluliselt liikluseeskirju rikkumata jõudsime kohale õigeks ajaks. Esimese raksuga oli küll üllatav näha, et kõik su ümber räägivad emmega sama keelt. Ning muidu ka kole palju rahvast väikseks jäävas pidusaalis, sebi suurte jalgade vahel. Lisaks nägi jõuluvana kahtlaselt liba välja.

Aga kommipakk lahendas kõik probleemid. Lõpuks tunnistati isegi punases meest ja tehti "Ta-daa, Sinterklaas!" :). Aga tantsulõvi Ukust ei saa, paras väike karu, pigem ärandatakse papsi trummikomplekt või jorisetakse niisama laulda. Põrdajama ja Sinterklaas-kapoentje tulevad täiesti õigesti välja. Tõeline hitt oli jõulukuusk, peab ka kodus kuuse püsti panema.

Naljakas, aga Eesti madal iive paistis ka peol ära. Nimelt vanemaid oli vähemalt alustuseks rohkem kui lapsi :). Muidugi Nici lastemeelejahutusega tegelevas firmas on vist keskmisest kõrgem iive ootuspärane - va üks koleeg on teistel lähimatest "võitluskaaslastest" kõigil kolm last. Üllatusega avastasin, et ka minu akateemilistel kolleegidel on kõigil kolm last - statistika seda küll ei prognoosi. Aga ehk on majandusteoreetikute usk klassikalisesse majanduskasvu mudelisse suurem ja lapsed missiooniga tehtud :)