Eile sõime me porgandikooki! Väga hea oli, emps metsapoolsetest leidis. Kõik rääkisid mingist aastast, isegi venna tõstis näpu püsti ja ütles üks. Ei ole üks, üksteist on.
Üle kõige meeldib mulle mänguasjakastis sobrada ja sealt asju välja tirida. Pidevalt on pepu püsti. Emps arvab, et ma võiksin nina ka vähe püsti ajada ja kõndimist proovida. Milleks küll, kui ma lasen neljakäpakil nii ruttu, et paps järgi ei jõua. Võrreldes vennaga, kui ta sama vana oli, oskan ma ilusti istuda. Mulle meeldib "poiste" maadlust vaadata, siis ma kilkan ja plaksutan käsi.
Mu jutuvada ei lõpe vahel isegi siis, kui ma tissi saan. Emps ütleb küll, et täis suuga ei ole viisakas rääkida, aga ma ju ei räägi, vaid mõmisen. Ja ma oskan keelelaksu teha, klõk-klõk!
No comments:
Post a Comment