Uued liidrid

Vahel paneva mind elu kokkusattumused imestama. Näiteks eile esitlusoskuste tunnis rääkisid mu kaks kaasstudenti just vastavalt mu ammusest armastusest WTO-st ning otsestest välisinvesteeringutest - kui suur on tõenäosus, et seitsmeliikmelises sotsiaalteaduste grupis just need teemad kerkivad?

Sama suur üllatus oli läbi raskuste liikunud kahe liidri postile saamise langemine samale päevale. Nimelt hommikused uudised tutvustasid Leterme valitsust ning pealelõunased uudised teatasid ülikooli uuest rektorist. Rektori valimine läks, võrreldes Belgia valitsuse moodustamisega, märksa libedamalt. Ainult teises voorus juhtus midagi enneolematut - ligi 260 häält jagunes kahe kandidaadi vahel VÕRDSELT! Seega tuli kolmas voor veel ette võtta, mis eile sai oma loomuliku lahenduse.

Valitsuse moodustamise sünnitusvalud olid hoopis teisest kategooriast. "Kaheksajalgse" kokkuleppe sõlmimine kestis viimases otsas lausa ööd-päevad läbi. Aga milleski siiski kokku lepiti. Ainult peale dokustaadi põgusat sirvimist, on mul küll raske öelda, milles. Ma loodan, et vähemalt asjaosalised ise aru saavad ja kaheksajala üks jalg teab, mis teine teeb.

Kogu saatuse irooniana oli just tõelisel belglasel Letermel senise ajaloo suurimad probleemid valitsuse moodustamisel. Kui mees, kelles voolab võrdsel hulgal nii flaami kui vallooni verd, ei suuda riiki ühendada, kas siis peab kartma, et Belgia mudel ei ole elujõuline? Ma loodan, et nüüd tuleb vähemalt igasuguste Ceci n'est pas une pipe väänamistel paus sisse. Need väänamised kipuvad viimasel ajal juba öökima ajama.