Kevad lööb pähe

Igal rahval on omad kiiksud. Ehk Coca-cola lightile on lisaks ummistunud torude lahtileotamisele leitud teine kasutusvaldkond - mentosepurskkaev. 1360 studenti võtsid Leuvenis ette ja tegid lausa Guinnessi rekordi ära. Teen pikal nädalavahetusel järgi. Kuna maja eest on meil nüüd täieliselt makstud, siis muuks purskkaevuks ega kallimaks meelelahutuseks hetkel niigi raha pole :) (Loodetavasti saame homme võtmed kätte.)

Teine kiiks on va ekspressbaari reklaamtabloo. Seisin valgusfoori taga ja lugesin nende sortimenti. Verse jus! Oehh, tüüpiline flaam, ei suuda otsustada, kas rääkida hollandi keelt või prantsuse keelt, ning siis räägib kompromissina mõlemat. Ja imestab, et tast aru ei saada :)

Fotojaht: linn

Eestlase ja belglase linnastandardis esineb olulisi erinevusi. Iga eestlane ütleks, et ma elan linnas, tegelikult olen ma külaelanik. Ainult "külas" elab natuke rohkem inimesi kui Haapsalu linnas. Lisaks pole Antwerpenist sõtma hakates eriti aru saada, kus küla alguse saab. Linna-külapiiri silt on ühe keskmise tänava otsas natuke põõsastunud olekus.

Pilt on siiski päris linnast. Näitab ilusti ära ka flaami talupoegliku hinge - katusekorteri omanikud püüavad ikka omale aia kujundada. Tegelikult tean ma ühte penthouse-elamist, kus peetakse kitsi ja kanu. Keset Antwerpenit kaheksandal korrusel võib naisele öelda, et lähen panen kitse vähe edasi :). Kahjuks ei saa seda ilma tuletõrje abita hästi kaamerasse püüda.

Keskpankade domeenilaiendid

Keskpangad on tähtsad istitutsioonid ja kannavad endas sageli (oma)riikluse sümboli väärikat koormat. Seepärast on ootuspärane, et Belgia keskpanga veebilehe laiend on .be, rootslastel .se jne. Peale tulutut eestipank.ee otsimist tegin ühe välkuuringu ning Euroopa Liidus on kaks "imelike" domeenilaienditega kekskpanka:
1. Malta, kus keskpank kannab laiendit .org, ja
2. Eesti, kus kekskpanga lehe laiend on .info.

.org veel, aga .info? Mingi Keenia rahapesukontor, vä? Mis sel .ee-l viga on? Ikkagi e-country :D Õnneks ei saa Eesti Panga lehele ette heita info puudumist.

Fotojaht: Märg

- Kuule, see oli küll vähe kehvake vise. Ei miskit plärtsu ja kivi kukkus peaaegu varbale. Vaata nüüd hoolega, ma näitan ette, kuidas peab!
- Ooo... OK, võtan kivi, kõvasti hoogu ja viskaaaaaan!

Üheaastane!

Eile oli mul sünna. Emps ja paps tõid mulle suuuuure kingi. Üldiselt oli kink juba pakis väga tore, sest selle najal sain ma püsti seista ja tähtsat nägu teha. Ja, ma seisan igal võimalusel. Ühe käega pean siiski kindluse mõttes kinni hoidma. Mööbelkõnnin.

Venna pesi mu hambaid ka. (Ärge küsige minu käest, miks vennal talvemüts peas on, ta on lihtsalt hulluke.) Ja siis tulid bompa ja Mieke. Ning pidu läks lahti. Alustuseks võtsime kingi lahti. Suurest kastist tuli välja nukuvanker! Väga kihvt! Ma kõndisin terve õhtu ringi. Peaaegu, eks? Kui ma ära väsisin, siis me avastasime, et tegemist ei ole ainult nuku-, vaid ka beebivankriga. :) Multifunktsionaalne, ütles emps.

Lõpuks sai küüslauguspagetit. Magustoiduks pahupidi banaanikooki. Nämmmm... Emps-paps muudkui seletasid bompa-Miekega, generatsioonidepaktist ja muudest hästi pikkadest sõnadest, ma pistsin vahel ka suure "Ooo!" või "kijk!" vahele, aga tegelikult oli mul nii palju oma kingiga tegemist, et polnud suurt aega poliitikast padrata.

Fotojaht: kollane

Me oleme ühes asjas tüüpiline flaami pere, nimelt ehitame omale maja. (Tegelikult laseme ehitada, muidugist.) Aia osas me, vähemalt veel, väga tüüpiline flaami pere ei ole. Belglaste aiad on vahel täitsa ahhetamapanevad, kusjuures aed võib vabalt taskurätisuurune olla.

Need kollased pildid on tehtud eile "objektil" ja meie stiil on metsik. See eest tegutseb noorte loodussõprade klubi aktiivselt. Eilne saak oli sõber Woud, kes tavainimeste jaoks kannab nime nälkjas. Sõber toodi me korterikoju, kuigi ma ei ole täna hommikul enam päris kindel, kas ta seal topsis lehtede ja mulla all veel olemas on.

Koolikontakt

Kui kool kutsub vestlust vanematega vanematekontaktiks, mis ilusamas emakeeles võiks kõlada kui kohtumisõhtu vanematega, siis mina võin ju oma mättalt vaadatuna sama asja koolikontaktiks kutsuda. Eile see siis toimus.

Üldiselt polnud asi väärt keel vestil mikroloengust kohtumisele tormamist. Ainus uus fakt, mis ma teada sain oli see, et juff (so õps) seikles pool aastat peale koolilõpetamist Aasias ringi. Ma arvan, et seda on natuke vähevõitu, eriti koosviibimise objekti silmas pidades. Ukul on viimane kuu aega uus õps, vana saatus on teadmata :) Ühest küljest ma saan aru, et kuu aja põhjal midagi lapse kohta öelda eriti, kui omal kogemusi napib, on raske.

Aga kellelgi meist oli kodutöö tegemata. Ja vanemad need ei olnud. Sest kaugelt nägin ma väga huvitavat paberit, kus oli paarikümne oskuse lõikes veel vana juffi poolt antud hinnang nii oktoobris kui ka veebruaris. Hinnang oli ilus värviline punane, oranz, kollane, roheline kasvava tugevuse suunal. Praegune juff ei osanud mulle isegi seletada, mida tähendab näiteks roheline laulmine - peab viisi? laulab hea meelega?

Kahjuks kadus see paber kiiresti vabandusega, et tema pole hindaja olnud, kui selgus, et mind ei huvita ainult, et see valdavalt roheline on, vaid ka rohelise tähendus. Häda sellistega... :) Ma ei usu, et tegemist puhtalt eelmise õpsi suvaga, kuna hindamise leht oli täiesti korralik trükitud ankeet, siis tõenäoliselt võttis ta aluseks mingi etaloni.

Tegelikult oli seal ka üks punane kastike, aga nii kaugele ma lugemisega ei jõudnud, et oleks vähemalt hinnatava kategooria teada saanud. Vean kihtla, et tegemist oli mingit sorti "tahan jäärapäiselt oma tahtmist" kastikesega. Muidugi on jäärapead tülikad, nad võivad vahel politseigi ukse taha tuua (vt eelmist sissekannet), aga eks ajapikku õpivad vähemalt vanemad pujääni mingil määral ohjama.

Lits ja pedofiil e toites stereotüüpe

Kunagi mainis Nic, et ta töökaaslase sõbrale organiseeriti poissmeesteõhtu Riias. Mina ei osanud sealt midagi pikantset leida: "Aaa, ilus vanalinn! Palju neoklassitsismi ja natuke Pariisi meenutav." Seejärel informeeriti mind tõsiasjast, et poissmeesteõhtu osalised sageli vanalinna ei näe ja töökaaslase naine pani oma mehe osalemisele kategoorilise veto.

Eile tuli mulle see seik jälle meelde. Nimelt aktuaalse dokumentalistika saates näidati Briti saarte noormeeste poissmeesteõhtut Riias. Irish lads in Riga. Vanalinna nad tõesti suurt ei näinud. Järgides "kaunist" Matroesjka's liini. Nii, et, kelle kurvastuseks, kelle rõõmuks, Põhjamaade Bangok on Riia.

Kahjuks ei kipu lääneeurooplased kolmel Balti riigil vahet tegema. Ehk mul juurdub järjest enam sisse harjumus alustada oma päritolu selgitamist faktiga, et ma saan soome keelest aru. Või ütlen lihtsalt, et tulen põhja poolt natuke kaugemalt kui Holland.

Aga nüüd päeva paari teise poole juurde. Nic rabas terve nädalavahetuse tööd teha. Pühapäeva õhtupoolikuks sai leht valmis ja poisid läksid tunniks-paariks välja uitama. Kahjuks sai pühapäevaga ka koolivaheaeg läbi ning Uku tuli hommikuse Vana-Kreeka draama ennetamise programmi raames mõistlikul ajal magama panna.

Kolm tundi porilombis tuiamist oli maksimum. Ukul oli asjaolude sunnil tõsine papsi-defitsiit ja ta loobus igasugusest kooperatsioonist kojuminemise osas. Seisis oksad laiali lombis ega liikunud kuhugi. Nic läks natuke eemal oleva autot lähemale ajama, et väänkael lihtsalt sülle võtta ja autosse laadida. Samal ajal parkis oma autot vanem daam. Nic sõitis ligemale, astus autost välja ja toppis protesteeriva Uku autosse. Kena pilt daamil, kas pole?

Kodus tagasi hakkas paps peale õhtusööki Ukut voodisse panema. Kaisukas Part oli kadunud. Nic läks seda autost otsima. Tänavast sõitis alla politseiauto ja keeras maja ette... Eeskujulik naabrivalve! Arreteerimiseks ei läinud :), kuna Uku tegi akna ees tuuleveskit, nägusid ja tibupoega e kõike, mida röövitud lapselt ei ootaks. Siiski tulid politseinikud üles vaatama, Uku pidi oma sini-kollase vihmajope ning kummikud ette näitama. Vähemalt avaldas kokkupuude politseiga nii palju muljet, et magamaminek toimus seekord rekordilise 10 minutiga.

Eelnevalt nähtud Letland-sletland filmi tasakaalustuseks ei saanud ma loomulikult jätta mainimata, et belglased on ju kõik pedofiilid :). Ja nii see päev ilkudes otsa sai:
- Slut!
- Pedofiel!

Janune auto

Astume hommikul varakult so on lausa 9 paiku uksest välja, et poodi minna. Ukul on veel hommikusöögist kukkel käes. Startides teeb auto kõva Piiiip!
Uku: Mis see oli?
Emps: Me peame bensiini minema võtma.
Uku: Aaaa, autol on janu.
Autopõnn Antost heietades jõuame tanklasse ja laseme paagi täis.
Uku: Järsku on autol nälg ka?
Ja valmistub oma kukklipoolikut bensupaaki toppima.
(Pildil elab Uku Räikkonenile kaasa.)

Fotojaht: Nohu

Eile õhtu juba avastasin, et kraan tilgub. Seetõttu tuli kallist laupäeva alustada torupoodide ründamisega. Nüüd pean jooseptootsilikult nentima, et näe, ära tõin! Tihendi. Ja peale fotograafi mängimist, tõmban ma torujüri tunked jalga.

Chicken run

Ma olen paar päeva mõelnud. Sellist meelte seisundit tuleb vahel ka kõige plontimatel ette, eksole. Nimelt mõlgub meeles üks 1. aprilli uudis, mis kahjuks polnudki aprillinali.

Belgia koduaia nurgas kasvatavate kanade munades on dioksiine 3-5 korda lubatust rohekm. Tõeline nael saabub aga selgitusega, et dioksiinid, dioksiinilaadsed ja lausa DDT riismed satuvad munadesse pinnasest! Kanad nokivad saastunud pinnast, kust mürgid jõuavad munadesse. Loogiline.

Ja mina tahaks kangesti kanu võtta. Kanadele saab kasvatada korraliku Wimbledoni muru, mis väidetavalt takistab neil ohtliku geoloogia tsooni jõudmast, aga mul on kodus kohe aastane marakratt, kes just eelmine nädal proovis lillepotist mullatoitu. Kui kanad labidat vast kunagi kasutama ei hakka, siis lastelt seda loota ei julge. Lastele ehitan tsementeeritud alusega tarandiku?

Ma korraks mõtlesin isegi Eestisse kolimisele, aga siis meenus üliintensiivse põllumajandusega NL ja fakt, et paljud uuselamurajoonid on just põldudele rajatud. Polegi kanadel nii ilmselget ohutut pelgupaika, kuhu kabujalu joosta.

Tegelikult häirivad mind tänaseni uudisest tehtud loogilised edasiarendused:
1. Tagaaia kanad söövad suures osas nn köögijäätmeid e peremeeste ülejääke. Bioloogiliste jäätmete lahenduseks jagasid vallavalitsused Belgias kunagi lausa tasuta tibupoegi. Mida me ise sisse sööme?
2. Minusuguse linnavurle silmis kanad siiski põhiosas mullatoidulised ei ole. Ehk kui selline väike pinnase osakaal toidulaual viib dioksiinide taseme munades üle normi, siis mis juhtub lehmade ja muude taoliste pudulojuste toodanguga?
3. Uuringutulemused avalikustati juba jaanuaris. Miks tekivad sellised uudised soovitusega mune poest osta just peale lihavõtteid?

Eestiteemaline pirin

Esiteks sain ma järjekordselt kinnitust oma arvamusele, et Kalevi kommid pole just gastronoomiline elamus. Ammugi ei saa ma aru sellest eeslaste Kalevi-patriotismist. Ma leidsin eile me jõulupakkide jäänused ja tarisin tööle kaasa.

Kirsimaitseline komm on lausa jälkus, sordikaaslased maandusid igastahes otsejoonelt prügikasti :( Kusjuures mulle kunagi marmelaadikommid maitsesid. Või polnud siis lihtsalt paremat võtta ning "Kasekese" ja kamashokolaadi kõrval kõlbasid küll? Sest sellest nostalgiahullusest ei saa ma samuti aru. Jubedus jääb jubeduseks ka 20 aastat hiljem. "Kasekesed" on mu sõbrad ning neid ma ei puutu. Ainult "Mesikäppadele" on keegi jõudnud enne mind käpa peale panna :)

Teiseks hakkan ma kõvasti urisema, kui keegi veel "Eesti läheb". Tahaks kohe säärest hammustada. No ei ole nii, Soome saab minna. Sõidetakse ikka Eestisse. Eestil ei ole lühikest sisseütlevat, selles osas oleme kehvemad. Aga alaväärsuskompleksist võiks siiski üle olla.

Fotojaht: Naljakas

Kaja tegi toreda ketika. Väga lihtne on teemale pilti teha, kui majas on tõeline naerupallist beebi. Tegelikult peaks tegema videojahi, sest kogu kõkutamine tervikuna - alates kõdistamisest talla alt kuni reaktsioonini - on naljakas. Naer on vist naljakam veel mittenaerjate jaoks :)

Mängurid

Kunagi ühel vihmasel nädalavahetusel aastate eest tahtsime me midagi mõnusat tubast ette võtta. Et poleks telekas ega söögitegemine. Niimoodi jõudsime me mänguasjapoodi. Poest välja tulime Carcassonne mänguga.

Ja sellest ajast peale oli perekond Mängurid sündinud. Nic käis isegi mängukursustel. Tänaseks on meile paras ports lauamänge kappi tekkinud. Ikka täitsa suurte inimeste mänge. Vahepeal on majja siginenud ka kaks ajaröövlit ja niimoodi ongi mängude mäng meil veel mängimata. Kõigi mängude kuningas Battlelore ootab klaasi taga oma aega.

Samas tuleb kasvava põlvkonna eest hoolitseda. Uku jaoks on olemas linnumäng ja pas-op-van-de-raaf e viljaaia mäng. Linnumäng vajab ehk isegi rohkem nutti, kui kolmeaastaselt ootaks. Siiski tabas Uku paari nädalaga nõksu ära. Jõuludeks said Nici töökoha lapsed mänguasjapoe kinkedkaardi. Uku valis poes omale mängu! Mängu nimi võiks olla noti mutte :) Tuleb lihtsalt plasthaamriga mutile vastu kiivrit anda. Superloll, aga ülilõbus. Esimene mäng mida õdegi "mängib". Muidu läkski me kollektsioon kole intelligentseks.

Keelatud vili on magus

Korraliku katoliikliku kasvatuse ;) juurde kuulub ka mõningane annus lihasuretamist. Uku koolis võetakse iga paastuaeg selles osas midagi ette. See aasta oli kogu suure paastu periood ülekooliline klasside vaheline puuviljasöömise võistlus. Ehk oodeteks ei mingeid küpsiseid, vaid ainult frukte.

Kuigi ma suhtun üldise skeptiliselt igasugustesse söömise-joomise võistlustesse, siis vähemalt puuviljad tasakaalustasid mu ettevaatlikust. Püha Ignatiuse nimel võib ju vahel kompromisse teha. Uku puhul pole ma siiani täielist küpsise-shokolaadisõltuvust tähendanud, õunad-banaanid-rosinad lähevad täitsa libedalt sisse. Aga nüüd hakkas juba viimasel koolinädalal pidev seletamine, et kaasa tuleb võtta ainult küpsiseid. Ja lihavõttepühad kujunesid täieliseks shokolaadisöömise orgiaks :) Tundub, et varsti tuleb rooskapsa paast välja kuulutada.

Uued liidrid

Vahel paneva mind elu kokkusattumused imestama. Näiteks eile esitlusoskuste tunnis rääkisid mu kaks kaasstudenti just vastavalt mu ammusest armastusest WTO-st ning otsestest välisinvesteeringutest - kui suur on tõenäosus, et seitsmeliikmelises sotsiaalteaduste grupis just need teemad kerkivad?

Sama suur üllatus oli läbi raskuste liikunud kahe liidri postile saamise langemine samale päevale. Nimelt hommikused uudised tutvustasid Leterme valitsust ning pealelõunased uudised teatasid ülikooli uuest rektorist. Rektori valimine läks, võrreldes Belgia valitsuse moodustamisega, märksa libedamalt. Ainult teises voorus juhtus midagi enneolematut - ligi 260 häält jagunes kahe kandidaadi vahel VÕRDSELT! Seega tuli kolmas voor veel ette võtta, mis eile sai oma loomuliku lahenduse.

Valitsuse moodustamise sünnitusvalud olid hoopis teisest kategooriast. "Kaheksajalgse" kokkuleppe sõlmimine kestis viimases otsas lausa ööd-päevad läbi. Aga milleski siiski kokku lepiti. Ainult peale dokustaadi põgusat sirvimist, on mul küll raske öelda, milles. Ma loodan, et vähemalt asjaosalised ise aru saavad ja kaheksajala üks jalg teab, mis teine teeb.

Kogu saatuse irooniana oli just tõelisel belglasel Letermel senise ajaloo suurimad probleemid valitsuse moodustamisel. Kui mees, kelles voolab võrdsel hulgal nii flaami kui vallooni verd, ei suuda riiki ühendada, kas siis peab kartma, et Belgia mudel ei ole elujõuline? Ma loodan, et nüüd tuleb vähemalt igasuguste Ceci n'est pas une pipe väänamistel paus sisse. Need väänamised kipuvad viimasel ajal juba öökima ajama.

Kuidas maja elektri- ja gaasivõrguga ühendada, vol 2

Kirjutasin, kuidas me asjaajamise kadalippu tiba tillist tõmbasime. Unistamine on muidugi lubatud, aga nii lihtsalt-ladusalt see asi ei läinud.

Reedel seisis Nic objektil ja ootas kaablikutte. Tüübid tulid ja lausa kell kaheksa. "Meetrid" st mõõdikud said paika. Hollandi keeles mõõdetakse kõike meetriga sh gaasi ja elektrit :) Aga keskpäeval helistas Nic ja paanitses, et meil siiski pole elektri-gaasi tarnimise lepingut ja tüübid ei saa kraane lahti keerata.

Peale mõningast kõlistamist selgus, et probleem kehvas võrgutusfirma ja energiafirma vahelises kommunikatsioonis. Ikka vana jama numbritega, kurikuulsat EAN-numbrit energiafirmal pole! J***s fucking C***t. Ehk ma võtsin siis toru-kaablifirma 18-kohalise lohe ja vuristasin seda 6 korda energiafirmale ette. See oli päris hea hollandikeelsete numbrite harjutus.

Ainult oleks ma seda ennem teadnud, oleks ma selle harjutuse kaks päeva varem ette võtnud ning siis oleks ka kohe ühendus lahti keeratud. Sest energiafirma peab peale numbri ülestähendamist võrgutusfirmale ütlema, et kõik on ok, ja see võtab vähemalt päeva aega. Kui kraanid nüüd neljapäeval lahti saavad, loen ma suurest õnnest omale veel 6 korda EAN-numbrit hollandi keeles ette.

Paks õde

Uku ponnistab õde tõsta. Aga jõudu jääb väheks.
Uku: Uhhh, ei lähe mitte...
Paps: Ma arvan, et sa oled natuke väike veel.
Uku: Eeei! Õde on lihtsalt liiga paks!

Head Pii-päeva!

Kalendris on paras hulk tähtpäevi, mis panevad mind õlgu kehitama. Ainus funktsioon tundub neil olevat kommertsline. Näiteks Valentinipäev - ma ei näe sel päeval küll suurt muud mõtet, kui päkapikud südamekestega sujuvalt jänesteks trasnformeerida.

Seetõttu paneks ma pigem ette kalendri rikastamist uute tähtpäevadega mõeldes hariduslikule efektile. Täna on näiteks Pii-päev! Eriti magus on haruldane ruutjuurepäev. Leiduvad ka moolipäev ja Darwinipäev. Pole karta, et kalender inimesed rumalaks jätab.

Üheteistkuune

Eile sõime me porgandikooki! Väga hea oli, emps metsapoolsetest leidis. Kõik rääkisid mingist aastast, isegi venna tõstis näpu püsti ja ütles üks. Ei ole üks, üksteist on.

Üle kõige meeldib mulle mänguasjakastis sobrada ja sealt asju välja tirida. Pidevalt on pepu püsti. Emps arvab, et ma võiksin nina ka vähe püsti ajada ja kõndimist proovida. Milleks küll, kui ma lasen neljakäpakil nii ruttu, et paps järgi ei jõua. Võrreldes vennaga, kui ta sama vana oli, oskan ma ilusti istuda. Mulle meeldib "poiste" maadlust vaadata, siis ma kilkan ja plaksutan käsi.

Mu jutuvada ei lõpe vahel isegi siis, kui ma tissi saan. Emps ütleb küll, et täis suuga ei ole viisakas rääkida, aga ma ju ei räägi, vaid mõmisen. Ja ma oskan keelelaksu teha, klõk-klõk!